ANALÜÜS ⟩ Kas saarlased maksavad ravimite eest kõige rohkem peale?

MERLE MEOLA ütleb, et paljuski määrab ravimite ostul otsuse eelnev positiivne kasutajakogemus ja arsti soovitus meditsiinilistel põhjustel.

FOTO: Tambet Allik / Saarte Hääl

Õhtuleht avaldas kaks päeva tagasi analüüsi, millest selgub, et retseptiravimeid ostes eelistavad saarlased kallimaid originaalravimeid koopiatele.

Haigekassa saadud andmete analüüs andis tulemuseks, et Saare maakonnas makstakse retseptiravimite eest kõige rohkem üle piirhinna, mille pealt on määratud soodustus. Ühe retseptiravimi pakendi kohta on see hind Õhtulehe andmeil 1,68 eurot (loe hinna tekkimise põhimõtet sidusloost – toim).

Saarte Hääl vestles eile mitme apteekriga Kuressaares, kes kõik väitsid, et lõpliku valiku ravimi osas teeb klient. Põhjuseid on mitmeid: väikesest hinnavahest kuni kaubamärgilojaalsuseni.

Hinnavahed pole suured

Aurigas asuva Apotheka apteegi juhataja Valve Raide ütles, et hinnavahed ei ole tihtipeale väga suured. Palju sõltub ka sellest, kas perearst soovitab originaali, mida tulevat tihti ette. Raide sõnul võib küll öelda, et toimeaine on koopia- ja originaalravimi puhul sama, kuid abiained võivad olla teised ning mõju seega teine.

Raide juttu kinnitas Saarte Häälele oma kogemusele tuginedes ka patsient, kes proovis samuti ühe tõve puhul kasutada koopiaravimit, kuid selle kõrvalmõjud olid halvad. Viis korda kallima originaalravimiga seda muret ei ole. Teine lehega rääkinud patsient märkis aga, et mõne rohu puhul on ta koopiatega rahul ja ostab neid südamerahuga. Mõlemad patsiendid ütlesid, et vabatahtlikult nad kindlasti kallimat ravimit ei osta, kuid head ja vead panevad lõpliku otsust tegema. "Pakume alati odavaimat, nii nagu me peame seda tegema," kinnitas Auriga apteegi juhataja Raide.

Selveris asuva Südameapteegi juht Merle Meola ütles, et klientidel on erinevad eelistused. Paljuski määrab otsuse eelnev positiivne kasutajakogemus ja arsti soovitus meditsiinilistel põhjustel.

Apteekrid teavitavad klienti

Õhtulehe analüüs leidis ka seda, et laias laastus makstakse ketiapteekides piirhinnast rohkem üle kui proviisorapteekides. Saare maakonna puhul näeb nende analüüsist sama trendi. Madalama piirhinnaga on proviisorapteegid, nagu Leisi, Saaremaa ja Kuressaare Apteek.

Kõik apteekrid väitsid, et nemad teavitavad klienti alati ka koopiaravimi olemasolust, nagu ravimiamet seda nõuab.

Ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap kinnitas Saarte Häälele, et nende tehtud kontrollide põhjal on Saare maakonna apteekides üldjuhul kõik ravimid olemas. Kaheksa kontrolli käigus eelmisel aastal avastati vaid kolmes apteegis mõne üksiku hinnakokkuleppe alla käiva ravimi puudumine.

Sarapi sõnul võiksid apteekrid kliendile informatsiooni, et geneerilised ravimid toimivad sama hästi kui originaalravimid, alati rohkem jagada, ent lõpuks otsustab ikkagi patsient, millise hinnaga ravimi ta ostab.

Haigekassa jääb Õhtulehe analüüsi suhtes eriarvamusele. Pressiesindaja Vivika Tamra sõnul küsis ajaleht neilt andmeid ning tegi nende pealt meelevaldseid järeldusi, millega haigekassa ei nõustu.

Terviseamet pole nõus

Tamra andis Saarte Häälele pika selgituse, miks nende antud andmetest ei saa järeldada seda, mida leht on järeldanud. Kokkuvõttes ei saa Õhtulehele edastatud andmetest vastust küsimusele, kas Saaremaal leidub toimeaineid, mille eest saare elanikud on rohkem maksnud kui mujal Eestis.

Temagi palus inimestele südamele panna, et küsige arstilt toimeainepõhist retsepti ja apteekrilt alati soodsaimat ravimit. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles, et nad ei avalda asju, mille täpsuses nad kindlad pole. Ta tõdes, et analüüs on tehtud lehe enda filtri läbi ning seal ei ole kõiki toimeaineid arvestatud. "Et teatud teistsuguste algandmetega võib tulla ka teistsugune tulemus, kuigi ma kahtlen, et tuleks," märkis Šmutov ja lisas, et vaatluse alla võeti just toimeained, millele maksti eelmisel aastal kogu Eesti mastaabis peale 15 miljonit eurot.

Koopiaravim ja piirhind

Teema selgitamiseks tuleb öelda, et retseptiravimite puhul on olemas nii originaalravimid kui ka koopiaravimid ehk geneerilised ravimid. Viimaste näol on tegemist sama toimeainet sisaldava ravimiga, mis on mõeldud samade haiguste raviks. See on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim. Turule jõuab see pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist ning selle tootja on mõni teine ravimitootja ning selle hind on soodsam.

Teatud hulk retseptiravimeid on kantud soodusravimite nimekirja ning nende eest maksab haigekassa soodustust. Nendele ravimitele kehtivad erinevad soodusmäärad 50–100%. Iga retseptiravimi eest tuleb ostjal tasuda retseptitasu 2,5 eurot. Ülejäänud ravimi hinnale kehtib soodustus vastavalt haigekassa määratud protsendile. Kui turul on mitu sama toimeainega ravimit ja nende hinnad on erinevad, arvutatakse kogu sama toimeaine grupile piirhind, mis on haigekassa soodustuse arvutamise aluseks. Selleks võetakse ravimigrupi teine soodsaim hind.

Apteekides peab olemas olema nii geneerilisi kui ka originaalravimeid ning apteeker peab alati kliendile rääkima ka odavama ravimi olemasolust. Õhtuleht kirjutab, et aktiivselt apteekides koopiaravimeid siiski ei pakuta ning kuulujuttude tasandil räägitakse lausa, et apteekides hoitakse geneerilisi ravimeid vaid üks pakk. Seda selleks, et ravimiameti kontrolli jaoks oleks koopiaravimi olemasolu nõue täidetud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles