TARMO VIRKI ⟩ Rohelise Saare Kiirendi tõmbaks elu ja äri käima

Tarmo Virki Foto: Erakogu

“Saaremaa ettevõtluskiirendi võiks koondada rohemajanduse, saarelisuse (laevaühenduse) ja keskkonnateadliku turismiäri,” pakub Lahhentagge joogivabriku kaasasutaja Tarmo Virki arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Aasta alguses otsustas Saaremaa vallavolikogu paika panna tulevikuvisiooni saare majanduse arengusuundadest lähemal aastakümnel. Selle kõikehõlmava dokumendiga tutvudes jõudsin mõtteni, kuidas terve arengukava ellu viia ühe lahendusega – edendada sinirohelist ettevõtlust Saaremaal ja samas tuua saarele edumeelseid kõrgelt kvalifitseeritud (kaug)töölisi.

Nimelt, saarele tuleks asutada roheline ettevõtluskiirendi. See koondaks temaatiliselt peaaegu kõik arengukavas mainitud arengusuunad – nii rohemajanduse kui ka saarelisuse/laevandusega seotud teemad ja loomulikult ka keskkonnateadliku turismiga seotud ettevõtted.

Appi, kiirendi?!

Ajalooliselt pakuvad maailma kiirendid noortele ettevõtetele 3–4 kuu pikkust aktiivset arenguprogrammi, kus tihti on see aeg veedetud kiirendi ruumides ärimudeli kallal tööd tehes ja (maksvaid) kliente otsides. Selle aja jooksul üritatakse ettevõtetele nõu anda, kuidas kõige kiiremini kasvada, ja samas neid toetatakse selle kasvamise juures.

Tihtilugu investeerib kiirendi ettevõttesse osaluse vastu kas sularaha või oskusteavet ja kui pakkumine on huvitav, tekitab kiirendi huvi suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete seas. Osa nendest jääb seotuks linnadega, kus nad programmi läbivad, alatiseks. Teiselt poolt on loomulikult mõned osalevad ettevõtted alati ka kohalikud.

Näiteks algul Tartus loodud BuildIT kiirendi (mis on tänaseks Riiga kolinud) spetsialiseerub füüsiliste toodete arendamisele ja kuna selliseid Euroopas mitut ei ole, siis on see Tartusse toonud näiteks India ettevõtjaid. Mõned neist on ühel või teisel moel Eestiga seotuks jäänud, nende loodud ettevõtted maksavad Eestis makse, neil on töötajaid Eestis jne.

Kuidas see töötaks?

Praeguseks ajaks on kiirendite vorm veidi muutuma hakanud: kolme kuu kohapeal elamise asemel võib kiirendi kesta ka näiteks kuus kuud ja asukohas viibitakse vaid täpselt nii kaua, kui see programmi jaoks oluline on – nagu perioodõppes näiteks üks nädal igas kuus.

Samuti võib ettevõtteid aidata ja juhendada erinevates asukohtades – see on tänavu kindlasti endisest kuumem teema koroonaviiruse tõttu. Ise olen näiteks Valgevene kiirendi tiime nõustanud Riias asudes.

Kuidas luua huvitav Rohelise Saare Kiirendi? Mida oleks selle loomiseks vaja? Kui suurt rahahunnikut või kui palju inimesi?

Lähedane koostöö kohalike ettevõtetega oleks kiirendi loomise juures ühelt poolt kõige odavam võimalus ja teiselt poolt oleks see kõige suurema potentsiaaliga – kui noortele ettevõtetele on pakkuda potentsiaalselt esimesi kliente või asjatundlikke arenduspartnereid, siis moodustuks ilmselt järjekord huvilistest, kes tahaksid oma ettevõttega saarele kolida.

Saaremaalt vaadates pakuks see siinsetele ettevõtetele võimalust olla uuenduslike lahenduste esmaesitlejad. Ja kui programmi jooksul on loodud esimesed tugevad ärisuhted, siis ei oleks ettevõtetel kiiret programmi lõppedes lahkuda.

Näiteks hotellisektori ettevõtete jaoks oleks meil saarel võtta paar suuremat partnerit ja kümmekond väiksemat, restoranide hulgas oleks kümneid partnereid või kliente ainuüksi Kuressaare peatänava ääres, ringmajandusega aktiivselt tegelevaid ettevõtteid on meil kümneid üle kogu saare, nende hulgast oleks ilmselt enamik valmis kaasa lööma uuenduslike lahenduste otsimisel. Turism moodustab saare kogutoodangust üllatavalt väikse osa, aga mistahes turismiettevõttele oleks Saaremaalt ilmselt võimalik partnereid leida.

Kui kiirendisse kandideerivatele ettevõtetele oleks pakkuda seemneraha, siis oleks see loomulikult huvitav paljudele noortele ettevõtetele. Selle raha hulk võib aga olla suhteliselt piiratud. Ettevõtted koliksid siia, tarbiksid siin teenuseid, mille saaks “investeerimissummana” koostööplaani sisse kirjutada.

Ilmselt oleks see teema, mille jaoks saaks kaasata ka Euroopa Liidu äärealadele mõeldud finantseerimismudeleid ja luua samas midagi püsivalt arenevat.

Oskusteabest Saaremaal tegelikult ju puudu ei tuleks. Meil on saarelt välja kasvanud edukaid väike- ja suurettevõtjaid, kes oleksid kindlasti valmis oma nõu ja jõuga sellise ainulaadse ettevõtmise käima panekus kaasa lööma. Meil on ka vastavaid projekte mandril vedavaid inimesi, kes ilmselt oleksid valmis midagi sellist kodusaarel tegema.

Maailm vajab eeskujusid

Kuidas kiirendi käima lükata? Kust otsast peaks alustama? Esimeste väikeste sammudena tasuks ehk korraldada mõned väiksemad üritused sektori ettevõtetele – näiteks noortele ettevõtetele ringmajandus-nädalavahetus, mille jooksul kogemusi vahetada ja oma meeskondadega oma toodete kallal tööd teha.

Enne kui suuremaid investeeringuid planeerida, võiks näiteks välja kuulutada Rohelise Saare aumärgi, mis antakse Kuressaare linnuses pidulikult üle mõnele üksikule valitud tootele. Kõik Saare, Eesti ja miks mitte kogu maailma ettevõtted võiksid aumärgile kandideerida ja selle vääriliseks kuulutataks tooted, mis on vastavuses rohelise saare filosoofiaga.

Kindlasti oleks osa sellest roheline tootmine: materjalide uuskasutus, süsinikuneutraalsus ja lausa zero waste´i ehk jäätmeteta elustiili loogika. Maailm vajab eeskujusid ja miks me ei võiks seda olla oma rohelisel saarel? Kindlasti avaks see meile ka palju väikseid ja suuri võimalusi.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla advokaadibüroo kaheksandat aastat toimuv konkurss, kuhu on oodatud Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideed arvamusloo vormis.