ERKI AAVIK ⟩ Mida teeb Hiina viirus Hiina 5G-võrguga

Erki Aavik

FOTO: Saarte Hääl

"Kas sa, hea lugeja, tead, mis asi on nutistu? No aga värkvõrk?" küsib muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik.

Mõlemad on pärit 2015. aasta Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, eesti keele instituudi ja Postimehe korraldatud sõnavõistluselt tõlkimaks mõistet "asjade internet". Ja nüüd siis muidugi – mida see asjade internet, inglise keeles Internet of Things tähendab?

Sellel ei ole otseselt tegemist netikaubandusega ehk interneti vahendusel asjade ostmisega (kaudselt muidugi on tänapäeval vaat et kõigel internetiga ja kõigil asjade ostmisega tegemist). See on interneti vahendusel üksteisega seoses ja koguni suhtluses olevate igasuguste asjade, see tähendab mitte ainult spetsiaalsete seadmete, vaid ükskõik milliste asjade kogum. Ja siinkohal tähelepanu juhtiv etteheide sellesama sõnavõistluse žüriile: võrkvärk olevat nende arvates "liiga kõnekeelne". 

No mis saab meil ilusa ja mahlaka kõnekeele vastu olla?! Nagu kantseliiti vähe oleks!? Ja see sõna – võrkvärk – on just sisu väljendamiseks palju parem kui nutistu (mis ei ole muidugi kah paha, muid juba käibel olevaid sõnu ja vastava valdkonna keele arengut ning paljude erialainimeste ükskõiksust emakeele vastu silmas pidades).

Aga nüüd sisust ja tänasest teemast!

Suur vaidlus, kas Huawei või mitte, on jõudnud juba lihtinimese kõrvu. Seostuv küsimus kõlab: kellel seda 5G ehk mobiilse side viienda põlvkonna võrku ja seadmeid vaja on?

Kes vajab 5G-võrku?

5G parandab märkimisväärselt mobiilse side kvaliteeti ja võimalusi, iseäranis mahu ja 

mastaabi poolest; 5G on kirjeldamatult kiirem senistest vastavatest. Maakeeles, ooperipäevadel ei jookse moblakõnede jaamad kinni, kui vaheaeg hakkab; filme saab telefoni laadida silmapilgutusega... Ah jaa, energiakulu on väiksem. 

Kui mitme saarlase jaoks on see kõik tegelikult tähtis või koguni vajalik? Kindlasti üsna väikese käputäie jaoks (ma rõhutan – tegelikult (!)). Aga kui internet on kiirem ja telefoniside parem (ja ega see 5G tulemata jää!) – ning 5G lahendavat just hõreda asustusega kaugemates kohtades niinimetatud viimase miili küsimuse – ega meil kellelgi selle vastu midagi ole. Eriti kui hind ei tõuse, vaid koguni kahaneb, nagu sideteenuse pakkujad vihjavad – aga ei luba! – ning energiat kulub vähem.

"Kui elevandid kaklevad, tallatakse väga palju rohtu ära; kui elevandid armastavad, tallatakse väga palju rohtu ära."

Niisiis jääb veel küsimus: Huawei või mitte? Tundub, et selles asjas on väike Eesti jäänud tõesti USA ja Hiina pusimise vahele ning Euroopa Liiduga on mõistlik ka ühte jalga käia. 

Lõunapoolses Aafrikas on levinud vanasõna: kui elevandid kaklevad, tallatakse väga palju rohtu ära; kui elevandid armastavad, tallatakse väga palju rohtu ära (pikemate juhtmete omanikele: kui suured omavahel asju ajavad, saavad väiksed igal juhul kannatada ning pole vahet, kas nad tülitsevad või sõbrustavad).  Selles asjas peaks meil ajaloost kogemusi olema. Eesti peaks sellest kuidagi eemale hoidma, aga ei saa, sest hoolimata teatraalsete (või siis tõepoolest rumalate) poliitikute lubadusest iseseisvalt ja isolatsioonis hakkama saada oleme seotud nii Euroopa Liiduga – kes ei ole enam USA sabas sörkija, vaid tahab oma asja omamoodi ajada –, aga liidus ka USA-ga, kellest meie julgeolek ülimal määral sõltub. Ja siis tahaks ju ikkagi ka Hiina kaupu osta! Luige, haugi ja vähi või pigemini hundi, kitse ja kapsapea lugu on kõige selle kõrval tite piss!

Tegelikult on kogu 5G küsimus tite piss, kui vaatame, mida üks väga väike, koguni nähtamatu asi maailmaga lühikese ajaga teinud on. 

Paanika kogu maailmas

Ühest Hiina linnast lahtipääsenud viirus on päästnud valla paanika kogu maailmas! Turismipärlid seisavad tühjana ja peatselt katab tavalisi kaldakive muda, lennukid ei lenda (kliimamuutuste asjus peaks vähemalt see ajutist leevendust pakkuma?!) ja turismikäitised pankrotistuvad, börsid kolisevad ja kukuvad, miljardäridest saavad miljonärid.

Mida teevad riigid ehk ühiskonna toimimise tööriistad? Hiina mõõdab kontrollpunktis kehatemperatuuri ning kahtluse korral vahistab ja saadab karantiini, mõned riigid panevad piirid kinni või piiravad teatud riikidest tulijate sissepääsu. Kõige tõhusam tundub olevat Turkmeenia, kus president keelas oma ukaasiga koronaviiruse leviku...

Eesti? Eesti terviseamet hoiatab, aga näiteks supermarketi turvamees käib päevade kaupa ringi ning köhib paariminutiste vahedega lopsakalt kõige ja kõigi peale. Ega pane isegi kätt suu ette (sest need on tähtsalt seljal).

Lihtinimene? Loodab, et ei saa nakkust ja sõidab Tenerifele puhkama. Ja kui tagasi tuleb, siis saadab lapsed ikkagi kooli. Ehk nagu ütlevad odessalased: saatus mängib inimesega, aga inimene mängib pasunat.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles