AJA LUGU ⟩ Kuidas saarlasest seikleja üle noatera elektritoolilt pääses

, ajalehe Saarte Hääl ajakirjanik
Copy
Lümandast pärit  Alex Hannust kahtlustati 1956. aastal USA-s lesknaise mõrvas.
Lümandast pärit Alex Hannust kahtlustati 1956. aastal USA-s lesknaise mõrvas. Foto: Saarte Hääl

64 aastat tagasi leidis USA-s suurt kõlapinda veretöö, mis sai endale nimeks “Üksildaste südamete mõrv”. Süüdistatav oli 70-aastane saarlane Alex Hannus, kes oli mõrvanud temast kümme aastat noorema lesknaise ja laiba salamahti mägedesse matnud.

Politsei ajas meest kuude kaupa mööda suurt ja laia Ameerikamaad taga.

Aprillis 1956 võis USA põhjaosariikide ajalehtede esikülgedel näha suuri pealkirju: “Mõrvatud naine leiti maetuna”; ““Üksildaste südamete juhtumisse” on segatud meremees”; “Endine kapten vahistati mõrvas kahtlustatuna”. Mees, kellest jutt käib, oli 1887. aastal Saaremaal sündinud Alex (Aleksander) Hannus.

Ja isegi kui talle surmanuhtlust ei mõisteta, siis eluaegse majutuse kinnimajas oli mees ajalehe arvates ikkagi ära teeninud. 

60-aastase lesknaise Anna Duchameli mõrv sai palju tähelepanu just asjaosaliste ea ning kuritöö jõhkruse tõttu. USA lehtedes ilmunu põhjal väliseestlastele mõrvaloost ülevaate andnud ajaleht Stockholm Tidingens Eestlastele avaldas suisa arvamust, et Hannusest võib saada esimene eestlane, kes lõpetab elu elektritoolil.

Ja isegi kui talle surmanuhtlust ei mõisteta, siis eluaegse majutuse kinnimajas oli mees ajalehe arvates ikkagi ära teeninud. Päris nii asjad siiski ei läinud.

Kuus kuud maetuna

Saarlane Alex Hannus ja AnnaDuchamel kohtusid 1954. aastal niinimetatud "Üksildaste Südamete klubi" kaudu. See oli tutvumisteenus, mis võimaldas üksikutel inimestel endale kirja- ja muid sõpru leida. New Yorgis töötanud Hannus oli üksik ja Anna Duchameli raudteelasest mees oli paar aastat tagasi surnud. Hakanud suhtlema, kutsus naine saarlase varsti töömehena ametisse oma Bloomingsburys asuvasse farmi, kus ta ka turiste majutas.

Oktoobris 1955 tundus farmi naabritele, et omanikuprouat pole enam ammu näha olnud. Alex Hannus oli uudishimulikele öelnud, et proua oli leidnud endale uue mehe ja mesinädalatele sõitnud. Nädalapäevad hiljem kadus ka Hannus koos Duchameli värskelt soetatud autoga. Naabrid võtsid ühendust politseiga.

Hannus oli jäljetult kadunud ning politseil tekkis kahtlus, et naise ja mehe lahkumine on omavahel seotud. Kevadel saadi signaal ühest pangast, kus Hannus oli proovinud väidetavalt Anna Duchameli kirjutatud palve alusel välja võtta 2000 dollarit. Pank kahtles ja raha ei väljastanud.

Lisaks saatis pank kirja aadressile, kust naine oli väidetavalt palve teele läkitanud, kuid kiri tuli tagasi märkega “Adressaat tundmatu”.

Küll lisati, et Hannuse-nimeline mees oli seal elanud, kuid temagi oli nüüdseks lahkunud. Järgmisena avastati, et Alex Hannus otsib New Yorgi tööbörsil merega seotud tööd ning lõpuks ilmus mees aprillikuus taas farmi juures välja.

Seal nabis politsei Hannuse naabrite teate peale kinni. Hannus võttis kohe omaks, et oli naise surnukeha matnud, ja juhatas uurijad lähedalolevates mägedes asuva matmispaiga juurde.

Mees mäletas kohta hästi, olgugi et selleks ajaks oli see kaetud poolemeetrise lumekihiga. Mõrva Alex Hannus omaks ei võtnud.

Lõi enesekaitseks

Hannus, kes ajalehtede andmeil kõneles vigast inglise keelt, rääkis politseile kogu loost oma versiooni.

Tema sõnul oli ta ühel 1955. aasta oktoobriööl maganud farmis prouast korrus allpool. Ta ärganud selle peale, et “naine seisis voodi kõrval, käes lihunikunuga”. Hannus kargas oma sõnul voodist välja, lõi naisel noa käest ja virutas enesekaitseks naisele vastu pead. Arvestades, et mees oli ajalehtede andmeil pea kaks meetrit pikk ja kaalus 115 kilo, polnud ime, et naine löögi tagajärjel kokku varises.

Seejärel oli Hannus läinud kööki ja teinud endale tassikese teed. Joonud tee ära, lohistas ta naise tahatuppa ja kattis linaga. Siis oli Hannus magama läinud ja hommikul, veendunud, et Anna on surnud, oli ta naise maha matnud.

Siis oli Hannus magama läinud ja hommikul, veendunud, et Anna on surnud, oli ta naise maha matnud.

Nädal hiljem, kui naabrid üha uudishimulikumaks muutusid, otsustas ta põgeneda ja sõitis naise autoga New Orleansi, Miamisse ja Californiasse. Rahapuuduse tõttu oli ta proovinud pangast raha saada. Teekonna jooksul vahetas ta autot ning lootuses, et uudishimu on raugenud, pöördus lõpuks farmi tagasi.

Huvitaval kombel ei too ükski leht ära Anna Duchameli surma põhjuseid. Kirjutati vaid, et vägivallatunnuseid ei leitud ning olid võetud ka analüüsid, välistamaks mürgitamist. Mis põhjusel naine siis suri, ei selgu ühestki artiklist.

Trahv loata matmise eest

Kui Rootsi eestlaste leht, kus artikkel ilmus enne kohtuistungeid, arvas, et Alex Hannusest saab esimene elektritoolile saadetud eestlane, siis tegelikult võttis asi hoopis kummalisema pöörde. Kohus nõustus mehe enesekaitsele viitamisega ja määras talle trahvi loata matmise eest. Maksimumkaristus, mida selle eest võis saada, oli 50 dollarit.

Otsus kaevati edasi ja nüüd seisis Hannus vastamisi süüdistusega esimese astme mõrvas, kuna ta olevat tapnud Duchameli “kirehoos”.

Saarlane olnud kohtusaalis rahulik ja talle polnud pandud isegi käeraudu, kirjutab Binghampton Press 13. septembril 1956. “Paistab, et ta on oma saatusega leppinud. Tema näos ei peegeldunud ükski emotsioon või üllatus, kui kohtuotsus välja kuulutati,” võib samast lehest lugeda.

Seekord määras kohus talle teise astme tapmise eest 7,5–15-aastase vanglakaristuse, mida Hannus asus kandma Attica vanglas.

Kui kaua Üksildaste Südamete klubist leitud naise mõrvanud Lümanda mees tegelikult trellide taga istus, pole teada. Viimane teadaolev fakt tema kohta on see, et Alex Hannus suri 1975. aasta augustis 88-aastasena USA-s Richmondi maakonnas.

Alex Hannuse mõrvalugu kajastanud USA ajalehe The Knickerbocker News päis 1956. aasta 11. aprillil.
Alex Hannuse mõrvalugu kajastanud USA ajalehe The Knickerbocker News päis 1956. aasta 11. aprillil. Foto: Saarte Hääl

Alex Hannus – kirju minevikuga mees

Stockholmi lehe andmeil oli Alex Hannus pärit Lümandast. USA-sse oli ta saabunud kaua aastaid tagasi. Seal oli ta tükk aega merd sõitnud, saades ka kaptenipaberid. Need olid ametivõimude poolt hiljem siiski ära võetud. Põhjuseks eksimused käitumises laeva meeskonnaga.

Räägiti, et tegelik põhjus olnud see, et Hannus oli ühe meeskonnaliikme lihtlabaselt läbi peksnud. Hiljem, II maailmasõja ajal oli ta kapteniõigused tagasi saanud ning sõitnud Euroopa vetes ja Vahemerel. “Mehe elukäigus on sekeldusi naistega varasemaltki,” kirjutab Rootsi leht. “Need kaasmaalased, kes teda tunnevad, ei kõnele head ei mehest ega ka tema käitumisest.”

Eesti iseseisvumise esimesel aastakümnel viibinud ta mõni aasta ka kodumail, kus pidanud kauplust. Siin oli tal samuti ametivõimude ja kohtuga tegemist tulnud. Mees sattunud koguni vanglasse, kus oli sitsinud vekslitega seotud allkirjade võltsimise eest.

1951. aastal kirjutas New Yorgi osariigi Rome’i linna ajaleht Rome Daily Sentinel, et kapten Alex Hannusele ja tema naisele kuulunud majutusasutus hävis tulekahjus. Kodus oli olnud vaid naine, “pensionil mereväekapten” Alex oli olnud komandeeringus. Küll märgitakse, et tules hävis ka mööbel, mille meremees oli kogunud Süürias, Jaapanis, Hiinas ja Indias rännates.

Lugu ilmus Saarte Hääles 31. mail 2014.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles