Eesti koroonaviiruse andmetes tehakse korrektuure

Testid

FOTO: Tairo Lutter

“Kuna COVID-19 andmete avaldamine on erakordselt suure avalikkuse tähelepanu all, siis tegime sisuliselt paari päevaga valmis esmakordse lahenduse Eesti tervisevallas,” rääkis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmeladude juhataja Kristjan Kolde.

Kristjan Kolde sõnul on viimastel päevadel ette tulnud kogutud analüüside tulemustes statistilisi ebakõlasid. “Teeme omalt poolt kõik, et automaatne lahendus stabiliseeruks ning tagantjärgi jääks parandusi vähemaks, kuid avaandmete teenuse avalikustamise juures tuleb arvestada asjaoluga, et laboritel võib ka edaspidi tulla ette olukordi, kus juba edastatud dokumente on vaja tühistada, muuta või parandada. See võibki tähendada statistiliste andmete muutust,” selgitas Kolde.

Kolde sõnul meenutab praeguses kriisiolukorras avalikus sektoris sellise lahenduse arendamine ja live’i panemine start-up’ilikku olukorda. “Hetkeseisuga on tegemist Eesti kõige nõutumate andmetega ja meie eesmärk oli muuta need võimalikult kiiresti kõigi jaoks avatuks – see tähendab paraku aga seda, et andmete kuvamisel tuleb rääkida ka muudatustest,” rääkis Kristjan Kolde ning lisas, sellepärast on viimastel päevadel on olnud ebakõlasid testitulemuste arvude osas.

Tänase seisuga on perioodil 12.-13. märts statistiliselt tagantjärgi lisandunud 12 positiivset testitulemust. Nende puhul kasutati ajutist analüüsikoodi, mis oli aruandlusest välja jäänud. Lisaks tühistasid laborid 2 laekunud positiivse testi tulemust.

Maakondade lõikes korrigeeriti positiivsete testitulemuste arvusid järgnevalt: Viljandimaal lisandus 1, Tartumaal 5 ja Võrumaal 6 testi ning Harjumaal ja Ida-Virumaal vähenes positiivsete testide koguarv kahe võrra. Seega lisandub koondnumbrisse lisaks eilse ööpäeva numbrile 10 positiivset tulemust ehk kokku 103, millest viimasel ööpäeval lisandus 93 positiivset testi tulemust.

Täpsustavalt lisas Kolde, et esimesed positiivsed koroonaproovid võeti Eestis siiski veebruari lõpus mitte märtsi alguses nagu sai ekslikult avaldatud avaandmetes ja koroonakaardil. “Põhjuseid, miks kolmapäeval avaldatud avaandmed ja aegrida senisest statistikast oluliselt erinesid, on mitu – nii metoodilisi kui ka sisulisi,” selgitas Kolde.

Kuna Terviseameti labori analüüsi tulemuste vastused laeti tervise infosüsteemi tagasiulatuvalt 21. märtsi seisuga, siis loeti osade inimeste testide tulemused esmaseks tulemuseks. “Need läksid arvesse hilisema kuupäevaga ja olid tegelikult kordusproovid. Tagantjärgi laetud tulemused ei paiknenud enam graafikul esmastena. Kinnitame, et siinkohal on parandused sisse viidud ning see ei mõjuta testide koondnumbrit.”

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles