VASTUSEIS ⟩ Saaremaa haigeid hakatakse mandrile viima
Konsiilium otsustas üle viia kolm haiget

Terviseameti otsus hakata Kuressaare haiglas taastama normaalset töörütmi ja viima haigeid mandrile ravile, kutsus esile vastuseisu kohaliku haigla juhtides. 

Teisipäevase päeva jooksul kogunenud konsiilium otsustas, et mandrile viimist vajaks neli haiget. Üks neist keeldus oma kõrgele vanusele viidates minemast, seega jäi lõppvalikusse kolm haiget. 

Haigete mandrile viimise üle tekkis poleemika juba teisipäeva hommikul.

Terviseamet soovis viia Kuressaarest osa haigeid mandrile, et haiglat saaks hakata puhastama ning samas anda puhkust siinsele personalile.  Mandrihaiglates ei ole hetkel näha suurt hospitaliseerimise arvu ning seal on haigete jätkuravi võimalused Terviseameti hinnangul paremad.

Kuressaare haigla teatas oma vastuses Terviseametile, et Saaremaal suhtutakse haigete ravimisse väga tõsiselt ja kõikidele haigetele saab tagada hapnikravi. Haigla ravijuht dr Edward Laane on plaanile vastu.   „Kuressaare Haigla ei näe põhjuseid, et meie haigeid massiliselt oma kodukoha haiglast mandrile sõidutada,” seisab haigla tehtud avalduses. 

Terviseamet ei olevat Kuressaare haiglaga plaani kooskõlastanud ning läbi on rääkimata ka see, et kuidas toimub haigete tagasipöördumine kas koju või Kuressaare Haiglasse.

Riigi hädaolukorra meditsiinijuht dr Arkadi Popov selgitas, et olukorra loomiseks tekkis eeldus koos kiire testimisvõimekuse toomisega Kuressaarde. See annab võimaluse kohe haiged eraldada: kas nakatunud või mitte. Varem, kui testivastuste saamine võttis 36-48 tundi, tuli kõiki haigeid käsitleda kui võimalikke nakatunuid. Selekteerimise võimalus loob omakorda vajaduse haiglas puhaste alade loomiseks. Puhastuse läbiviimiseks soovitakse vähendada haigla muud koormust. 

Dr Popov nõustus dr Laanega, et  patsiendi võimaliku üleviimise juures on kõige olulisem tema enda tahe. Juhul kui ei ole tegemist kriitilises seisus haigega. Haiglas hakkab töötama konsiilium, kes annab iga haige kohta eraldi ülevaate ning selle põhjal otsustatakse siis mandrile viimise vajadus. Jutt ei käivat massilisest haigete transpordist. 

„ Soovime sellega tuua kasu, mitte kahju,” märkis dr Popov. See on tema sõnul protsess normaalse töörütmi taastamiseks. 

Dr Arkadi Popov ütles, et kui hospitaliseerimine ei näita suurenemist, tuleb hakata ka kaaluma kaitseväe välihaigla vajadust. 

Tagasi üles
Back