Urve Tiidus ⟩ COVID-19 ja lisaeelarve

Urve Tiidus

FOTO: Saarte Hääl

"Lisaeelarve menetlusest kujunes võistlus, milles võitjad olid ette teada," kirjutab Riigikogu Saaremaa saadik Urve Tiidus. "Mitmed opositsiooni ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks, hääletas valitsusliit pikema jututa maha."

Samal ajal kui maailma teadlased 24/7 töötavad COVID-19 vaktsiini loomise ja mõned ka juba testimise kallal, debateerivad parlamendid, kuidas riigid saavad kriisi mõjusid leevendada.

Eestis võeti 2020. aasta riigieelarve vastu 11. detsembril. Ei osatud siis halvimaski unenäos ette näha, milline on olukord kolme kuu pärast. Selleks aastaks kavandati kulude maht 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot, tulude kasv võrreldes 2019. aastaga 760 miljonit eurot.

Koostöö asemel võistlus

On loogiline, et heal ajal koostatud riigieelarvega kriisiajal kaugele ei sõida, sest pole ette nähtud vahendeid uue viirusega võitlemiseks ega ka tagajärgede leevendamiseks. Veelgi loogilisem oli, et valitsus esitab kriisi eskaleerumise ajal riigikogule lisaeelarve, mis aitab inimestel muutunud olukorras paremini toime tulla ja kokkuvõttes Eesti kriisist välja tuua.

Pole võimatu, et ka Riigikogul tuleb sel aastal menetleda veel teist lisaeelarvet, siis aga on illusioonid maas ning jäänud pelgalt objektiivsed faktid.

Reformierakond oli lisaeelarve  debatis valmis konstruktiivseks koostööks. Panustasime mitmeid ideid, et rahalised  meetmed töötaksid parimal moel. Lisaeelarve menetlusest kujunes siiski võistlus, milles võitjad olid ette teada.  Mitmed opositsiooni ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks, hääletas valitsusliit pikema jututa maha. Millest on kahju.

Näiteks tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu eesmärgiga lühendada ravijärjekordi ja võimalikult kiiresti edasi minna plaanilise raviga. Haigekassa tulud kukuvad kehvemate majandusolude tõttu ligi 200 miljonit eurot, mida saab osaliselt katta reservidega, kuid meie soov oli teha ka ühekordne eraldis just kuhjuvate plaanilise ravi järjekordade lühendamiseks.

Me soovisime kahekordistada EAS- i meetmed mikro- ja väikeettevõtetele (lisaeelarvesse jäi 10 miljonit eurot), turismiettevõtetele (lisaeelarvesse jäi 25 miljonit eurot). Praegused meetmed on ilmselgelt ebapiisavad. 

Panime ette, et KredExi juurde tuleks luua eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeetevõtetele ja FIE-dele. Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID-19 erifondi, et aidata kriisis enim kahju saanud priikondi (näiteks Saaremaad) ning tugevdada haige- ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda. Koalitsioon ei toetanud ka Reformierakonna ettepanekut valmistada ette avaliku sektori kärped vastavalt selle, kuidas vähenevad riigi maksutulud.

Mõistatuslikud otsused

Küll läks lisaeelarvesse meetmeid, mis pole kriisiga seotudki. Opositsiooni oli keeruline veenda, kuidas aitab praegust kriisi lahendada pensioni teise samba sissemaksete peatamine. Riigile jääb sel aastal kätte küll 141 miljonit eurot, kuid Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja leiab, et  sissemaksete peatamine on perspektiivis kulukas meede, millest kaotavad kõik maksumaksjad. Ka aktsiiside langetamist ei pea hetkel mõistlikuks majanduse turgutamise meetmeks näiteks Eesti Panga president Madis Müller. Toornafta hinnalanguse taustal on see veel mõistatuslikum käik.

Pärast „kaklust“ ehk debatti rusikatega ei vehita. Lisaeelarves leidub ju ka mõistlikke asju, näiteks töötu- ja haigekassa ning KredExi kaudu inimestele ja ettevõtjatele toe pakkumine sissetulekute languse vähendamiseks, KOVide investeerimistoetus, ärajäänud ürituste kompenseerimine (17 miljonit eurot), maksuintresside peatamine ja vähendamine (7 miljonit eurot), 1.-3. haiguspäeva hüvitamine (7 miljonit eurot). Eks aeg näita, kuidas aitasid kriisi lahendamisele kaasa koalitsiooni poliitiliste ideede finantsotsused.

Kogu maailma muutnud periood kestab veel ja selle mõjud ulatuvad käesolevast aastast kaugemale. Pole võimatu, et ka Riigikogul tuleb sel aastal menetleda veel teist lisaeelarvet, siis aga on illusioonid maas ning jäänud pelgalt objektiivsed faktid. Ju see parlamentaarne koostöö ka sellest õpib.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles