Mihkel Ling ⟩ Sillast kosmodroomini

Mihkel Ling

FOTO: Arhiiv / Saarte Hääl

"Ma ei taha, et sillaehitamise rumala otsuse peaksid kinni maksma mu lapsed ja lapselapsed," kirjutab Muhu valla ja Eesti vabariigi elanik Mihkel Ling.

Veebruaris avalikustas Maanteeamet järjekordse küsitluse tulemused, kus uuriti kolme valla elanike meelsust Suure Väina silla rajamise kohta. Kui seni on enamasti luubi all olnud Saaremaa ja Muhu elanike seisukohad, siis sedakorda küsiti seisukohti ka sealtpoolt Suurt väina.

Uuringu tulemused on avalikud ja soovijad saavad sellega kergesti tutvuda. Minu kirjatüki teema pole kantud mitte sellest uuringust vaid sellest, et sellega seoses on see kuum kartul jälle nn. sõrmede vahele võetud.

Samal ajendil on sel nädalal Muhu volikogus teemaks eriplaneeringu ja KSH algatamine, uurimaks püsiühendust. Ja jälle me hakkame uurima!

Pelgan , kas ma tahaksin elada riigis, kus selliseid otsuseid tehtaks vaid abstraktse poliitilise punktinoppimise nimel.

Peatumata pikemalt ajalool, siis taasiseseisvunud Eestis on seda püsiühenduse teemat vaagitud juba pea 25 aastat. Kahjuks pole minu hinnangul aga seni pea üldse leidnud kajastamist see, et kellele ja kui kallist silda me siis ikka plaanime.

Räägingi siinkohal sillast, sest tunneli varianti ei poolda viimatise küsitluse valguses eriti suur osa elanikest. Niisiis sillast.

Hinnast valjusti ei räägita

Viimastel aastatel tundub mulle, et see teema võtab juba selgemaid jooni – justkui juba peaaegu oleks keegi ehitamas. Millest aga valjusti ei räägita, on selle rajatise võimalik hind.

Loomulikult on lisaks hinnale ka arvukalt muid kriteeriume (keskkonna-alane, sotsiaalmajanduslik, majanduslik ja mis kõik veel).

Püüan selles kirjutises keskenduda vaid rahale.

Muidugi ei saa silla hinda teada enne, kui on teada, milline see sild kord olema saaks. Võtsin siiski endale vabaduse natuke uurida Euroopas viimasel ajal valminud sildu, nende hindu ja võimalikke kasutajaid. Tulemus pole muidugi lõplik, aga usun, et annab küllalt ülevaatliku pildi, kuhu siis teel ollakse. Kui ollakse.

Patrase sild Kreekas. Peloponnesose poolsaare ja Mandri-Kreeka vahel valmis 2004. aastal ja maksis erinevatel andmetel 630 kuni 839 miljonit eurot. Silla pikkus on ligi 3km. Silda ületab päevas 11 000 masinat. Ületustasu on 14-41 eurot, sõltuvalt sõidukist. Sillast ühel pool elab 1,2 miljonit inimest, teisel ligi 10 miljonit.

Vasco da Gama sild Portugalis on rajatud Lissaboni linna ja kulgeb üle Tejo jõe. Pikkus koos mahasõitudega ligi 12 km. Maksumus ligi 1,1 miljardit eurot. Ületuse hind 2,7-11,7 eurot, sõltuvalt sõidukist. Projekteeritud läbilaskevõimega kuni 52 000 masinat päevas.

Hiljuti valmis ka sild Krimmis, mis aga oma maksumuselt ja ka pikkuselt ületab kõik muu. Silla hind olevat olnud 3,25 miljardit eurot.

Need näited tõin selle mõttega, et isegi, kui praegu pole teada, millisest sillast käib jutt, siis ka kõige odavama variandi puhul räägime suurusjärkudest sajad miljonid eurod. Kui aga lisaks lihtsalt sillale oleks meil soov (ja miks ei peaks olema – kui juba, siis juba) saada ka visuaalselt ilus sild. Siis peaks ju paika vanarahvatarkuski, et mis kaunis, see kallis.

Tagasi aga selle juurde, et kellele seda silda siis ehitataks. Mullu ületas Suurt väina 2137 autot päevas. See on aasta keskmine näitaja. 2017. aastaga võrreldes on tõus olnud ligi 8%.

Erinevad uuringud näitavad lineaarset ületajate hulga lisandumist nii silla kui ka laevade korral, kuid on ju selge, et lõputu selline tõus kindlasti ei ole. Kui see tõuseks ka näiteks 3000 autoni päevas, siis näidetes toodud arvudeni ei küüni need arvud kuidagi.

Sild viiks vaid lõppjaama

Kui võtame silla eeldatavaks maksumuseks näiteks 400 miljonit eurot, siis selleks, et saada võrreldavaid suurusjärke, on hiljuti välja hõigatud mitu huvitavat ning võrdluseks sobivat projekti.

Enne kriisi avaldati uudis Linnahalli renoveerimisest. Planeeritav summa oli suurusjärgus 300 miljonit eurot. Auvere elektrijaam, mis praegu töötab vahelduva eduga, maksis 600 miljonit eurot.

Praeguse kriisi valguses on avalikustatud, et valitsus on Eesti lennufirmasse süstinud 10 aasta jooksul 155 miljonit eurot. Summa tekitab vastakaid arvamusi, aga lennufirma väitel (ja pole põhjust seda mitte uskuda) toob lennufirma omamine riigile sisse rohkem kui peale makstakse. Iseasi, kuidas see skeem EL riigiabi reeglitele vastab.

Valitsuse kriisiaja abipaketti hinnatakse 2 miljardile eurole. Rail Balticu Eesti osa eelarve on suurusjärgus 1,3 miljardit eurot.

Tõin need näited selleks, et iseloomustada summade suurusjärku, mida kulutatakse kogu riigi vajadusteks või majanduslikult tasuvateks ettevõtmisteks..

Kas tõesti kujutab keegi ette, et oleme nii rikkad, et hakata neis võrreldavates suurusjärkudes kulutama raha, ehitamaks silda lõppjaama. Lõppjaama ses mõttes, et muud sillad on reeglina osad mingist ringist, meie silla puhul aga oleks ühel pool umbes 35 000 inimest ja teisel 1,3 miljonit. Peame ikka tõesti rikkad olema.

Ja küsimus, millele pole siiani kusagil isegi mingit viidet näinud. Saarte Liinide kaudu investeeris riik aastatel 2008-2012 nelja suuremasse sadamasse üle 32 miljoni euro. Kui ma meelevaldselt jagan selle summa kaheks, siis Virtsu-Kuivastu sadamatesse investeeriti alles mõni aasta tagasi üle 16 miljoni euro.

Mis saaks sadamatest?

Kui arendame nüüd edasi mõtet sellest sillast, siis mis saab neist sadamatest? Jah, Virtsu toimib ka kaubasadamana, aga Kuivastut üleval pidada vaid jahisadamana on minu arusaamise järgi küll üsna küsitav. Jääbki järele siis võimalus olemasolev Kuivastu sadam killustikuks jahvatada, sest muidu oleksime olukorras, kus korraga tuleb riigil üleval pidada töötavat praame teenindavat sadamat, kuhu praamid ei sildu, ja samas doteerida silda.

Ei tea tõesti, et mujal maailmas oleks selline näide olemas. (Võrdlus Taani ja Rootsi vahelise sillaga ei oleks kohane, kuna üleveetavad mahud erinevad kordades, samuti hinnad).

Silla pooldajad on sageli ühe argumendina toonud välja, et püsiühenduse puhul elavneb majandus ja seeläbi muutub sillaehitus mõttekaks. Kahjuks pole seni keegi suutnud üheselt välja tuua, mis on see majandusharu, mis hakkab pärast silla rajamist suurt kasumit tootma. Seda just võrreldes näiteks Pärnu ja Haapsaluga. Need näited on siin seepärast, et mõlemad linnad asuvad mere ääres. Tõenäoline kasumit tootev  tegevus peaks ilmselt samuti olema seotud merega ja vajama 24/7 ühendust.  Miks siis see tootmine või tegevus pole seni neis kahes kohas hoogu sisse saanud ja mis oleks see põhjus, et just sild selle saartel käivitab?

Juttu on olnud silla ehitamise rahastamisest. Ilmselt riik seda rahastada ei võta (kuigi mine sa tea). Siis on olnud teemaks erinevate ühisrahastuse platvormide kasutamine, PPP projekt, mida vahepeal propageeris rahandusminister erinevate suurprojektide finantseerimiseks.

Reklaamitud on Hiina kapitali. Hiina esindajad on kohapeal paar korda ka tutvumas käinud.

Tänaseks on Euroopas ja mujal maailmas hakatud Hiina kapitalile üsna kahtlevalt vaatama. Olgu selle kinnituseks kas või viimane KAPO aastaraamat, kus sellele teemale oli pühendatud esmakordselt terve peatükk.

Ilmselt otsib Hiina võimalusi nn platsdarmi rajamiseks oma kapitalile, et seeläbi mingis piirkonnas oma mõju suurendada. Loomulikult ei huvitu ta meie kandi kadakatest vaid võimalusest Euroopa piirkonnas jalg maha saada. Kas me peame aga vabatahtlikult tegelema sellega, et lisaks Covid 19 maaletooja kuulsusele (mis kahtlemata saadab meie maakonda veel aastaid), koguksime tuntust ka ebaselgete eesmärkidega kapitali maaletoomises?

Ma ei eitagi silla mõningast mõju majanduse kui terviku elavdamises. Kindlasti pole ma see, kes väidaks, et püsiühendus on saatanast. Ma ei pelga enda turvalisuse kadumist pärast silla valmimist. Loomulikult sõidaksin ma sest sillast üle kui ta oleks olemas.

Pelgan hoopis, kas ma tahaksin elada riigis, kus selliseid otsuseid tehtaks vaid abstraktse poliitilise punktinoppimise nimel, sest see teema kerkib regulaarselt ikka natuke enne valimisi. Teema ju kõnetab ja lihtne on rahvast lollitada.

Ma ei taha, et sellise, minu hinnangul rumala otsuse peaksid kinni maksma mu lapsed ja lapselapsed.

Nõustun täiesti  Mart Saarso seisukohaga (Saarte Hääl 28.04.2020), et see silla ehitamine Suurde väina on samasugune soovmõtlemine kui rajada Roomassaarde Kosmodroom.

2008. aastal avas Kolga-Jaani vallavalitsus ausamba Tühisusele. See kujutas Iglesiase Anetti ja olevat maksnud 100 krooni. Ma ei taha isegi mõelda, mis nime peaks kandma planeeritav nn. ausammas, rääkimata sellest, mis ta maksma võiks minna.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles