BRUNO PAO ⟩ Aega mõõdavad inimesed

Dr Ants Haavel (5.05.1930 – 24.08.1999) juhtis 36 aastat Kuressaare haigla kirurgiaosakonda. Ta oli üks erakliiniku Hanvar asutajaist. Pärast Kuressaare linnavolikokku valimist 1997. aastal sai temast linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja.

FOTO: arhiiv

"Jälle on kevad. Istume toas ja vaatame läbi pungades sirelipõõsa tänavale," kirjutab ajaloolane Bruno Pao. "Istume toas ja sorime minevikus." 

Bruno Pao

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Autoliiklus on mitu kuud olnud hõre ja inimeste vahel kõnniteel on märgatavalt palju tühja maad. Kui möödub paarike lapsevankriga, vilksatab südamesse lootuse kiiri. Elu siin maapeal ei lõpe meie, vanainimeste lahkumisega vaateväljalt.

Kodu lõunapoolsest aknast vaadates näeme mõnesaja meetri kaugusel, tänava hargnemisel kahekorruselist valget maja. Seal asub erakliinik ja meie perearst. Igapäevaselt vajalik tugipunkt, mis on seotud Kuressaare linna tervishoiu arendamise ajaloos tuntud doktor Ants Haaveli (1930–1999) nimega. Nimetatud kliiniku rajas temale järgnev sugupõlv pärast Vene vägede lahkumist Saaremaalt. Hiljem lisandusid majja perearsti tööruumid.

Juhuslikult elame siin lähedal. 

Inimese mõõtu linnas on kuidagi kergem hingata ja pensionipõlve pidada. Siin kasvasid tervislikult meie pere lapselapsed, räägiti juttu ja tehti tööd. Nüüd mõtiskleme elu üle, kus aeg on olnud ettearvamatu. 

Kolm tuntud meest 

Paljud meie eakaaslased on juba teispoolsuses, nende nimed mälestustes ning nende teod vajumas uute saavutuste alla. Rahva hulgas aga olen veel kuulnud huvitavat tõdemust, et Saaremaal tähistasid 5. mail üheaegselt oma sünnipäeva kolm tuntud  meest: Kihelkonna kiriku õpetaja Elmar Reinsoo (1930–2013), kirurg Ants Haavel (1930–1999) ja ajakirjanik Ants Tasa (1930), kes veel elab ja jõudu mööda Meie Maa toimetuses töötab. Ants Tasale tervist ja jõudu! Lahkunuid aga mälestame nende sünniaastapäeval.

Unustamatuna on mu hinges ja silmis hetk, kui Elmar Reinsoo õnnistas 1996. aastal Karala randa püstitatud tammepuust mälestusristi mereõnnetuses hukkunutele.

Saaremaa tervishoius kaua ja viljakalt tegutsenud Ants Haavel seeniori puhul aga meenutame aega ja inimesi pisut lähemalt, sest tema poeg Hannes ja tütar Triin on heatahtlikult kandnud hoolt meie pere tervise eest. Toon ühe näite.

"Mäletan, missugune oli meie haigla nõukaajal, 1950. aastate esimesel poolel. Saaremaa raudtee ehitamise ajal. Meditsiini kamandasid ehitusdiviisi ohvitseride naised."

Aasta alguses, 5. veebruaril pidin autoga linna sõitma. Öösel oli maa külmunud ja sadanud värsket lund. Hommikul teele asudes avasin hoovi värava ja astusin, autovõti peos, üle kerge lumekihiga kaetud jäätunud lombi vana sõiduki poole. Äkki "sõitsid" mul jalad alt ning kuklatagune osa elu juhtivast peast põrkas vastu kivistunud maad. 

Oleksin nagu kaikaga vastu pead saanud. Abikaasa ja naabrinaine aitasid mul püsti tõusta. Lähedal asuva kliiniku kirurg Hannes Haavel viis mu oma autoga Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna ukse ette. Suur haigla neelas mind. 

Mitu tundi lamasin raamil ja õed sõidutasid kannatanut noorte arstide juhendamisel uuringult uuringule. Kolp osutus terveks. Mälu aga oli kaks nädalat pehme. Kuu aja pärast tundsin ennast kosununa. Siis aga sattus tubli Kuressaare haigla laialt leviva koroonaviiruse tõrjumise keerisesse. Istume kodus ja sorime minevikus.

Hinnatud arst ja teadlane

Mäletan, missugune oli meie haigla nõukaajal, 1950. aastate esimesel poolel. Saaremaa raudtee ehitamise ajal. Ehitusdiviisi ohvitseride naised kamandasid meditsiini. Po russki. Sõja järel valitses meditsiinitehnika ja ravimite puudus. Tekkis tungiv vajadus nooremate emakeelsete arstide järele. Maal lõpetati normaalne talutöö. Kolhooside algaastail kannatas ebainimliku kohtlemise tõttu inimeste tervis, haigestumised sagenesid ja haigused süvenesid.

1955. aastal tulid Kuressaare haiglasse tööle äsja Tartu ülikooli lõpetanud noored arstid, juba abielus Maie (neiuna Rattur) ja Ants Haavel. Viimane alustas oma kutsetööd innukalt. Juba kolme aasta pärast sai ta siin kirurgiaosakonna juhatajaks, kellena töötas 1995. aastani. Vahepeal, 1971. aastal kaitses Ants Haavel Tartu ülikoolis dissertatsiooni teemal "Sapiteede haiguste ravi organiseerimisest rajoonis". Talle omistati meditsiiniteaduste kandidaadi kraad, mis kirurgias vastab kõrgemale kategooriale. Ühtlasi avaldas ta oma ameti ajal üle saja teadusliku artikli, tegutses Saaremaa arstide seltsi esimehena ning oli Kuressaare dr. med. Aleksander Paldroki (1871–1944) mälestuse innukas taastaja. 

Ants Haavel suundus Eesti taasiseseisvumise järel poliitikasse. Ta valiti Kuressaare linnavolikogu liikmeks, samuti asus ta juhtima kodulinna tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet. Temast sai Kuressaare terviselinnaks muutmise eestvedaja.

Mäletan ilusat suvepäeva aastal 1999, kui Toris avati uus jahtklubihoone. Ants Haavel istus vaikselt päikesepoolse seina ääres pingil. Kunagi Muhus sõlmitud tutvuse ajel läksin talle terekätt andma.

"Ma ei jäksa enam tõusta," ütles Ants vaikselt.

Peagi oli ta jäädavalt läinud, lasterikas pere jäi mure pitsitusse. Antsu abikaasa Maiega, kauase lastearstiga, kohtume linna sünnipäeval raekojas teenekate linlaste austamistseremoonial.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles