/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2020/03/17/13012030t1h00ed.jpg)
"Töö ravijuhina ka enne kriisi on olnud kaootiline – harva ületab kohalolek Kuressaares 10 tööpäeva kuus. Nüüd kriisiolukorras on haiglas tekkinud kaos ja segadus," seisab 24 Kuressaare haigla arsti allkirjaga pöördumises vallavalitsuse ja haigla nõukogu poole.
"Kiri on suunatud nõukogule ja küllap nõukogu siis arutab," ütles Saarte Häälele üks alla kirjutanud arstidest, loobudes pikemast kommentaarist.
Toimetusele teadaolevalt kees haigla arstide hulgas rahulolematus Laane osas juba märtsis, kuid ametliku pöördumiseni jõudsid nad alles nüüd.
Arstid viitavad 5. mai kuupäevaga dateeritud kirjas, et koroonapandeemia puhkemisega seoses on usaldamatus Kuressaare Haigla SA ravijuhi dr Edward Laane tegevuse suhtes veelgi süvenenud.
Arstid märgivad, et kirjas vallavalitsusele ja haigla nõukogule toovad nad välja vaid mõned aspektid ravijuhi ebaadekvaatsest tööst.
• Esiteks saavad organisatsiooni töötajad enamasti haigla tegevusest teada meedia vahendusel, mitte töökoosolekutel. Valitseb üleüldine juhtimatus.
• Jääb mulje, et dr Laane põhitöö seisneb ajakirjanikega suhtlemisel. Ravijuht on loonud meedias kuvandi enda töövõitudest – samas kutsunud arstkonda ning teadlasi meedia vahendusel aususele.
• Oleme märganud, et tema poolt meediale antud faktid ei vasta tihti tegelikkusele. Ajakirjanduses on ära toodud, et kriisiks hakati dr. Laane poolt ettevalmistusi tegema 29. jaanuaril 2020. Tegelikkuses kutsuti samal ajal Kuressaare arstkonda koosolekutel üles mitte külvama paanikat.
• Samadel kokkusaamistel juhtisid Kuressaare Haigla arstid juba siis tähelepanu kaitsevahendite varumise vajadusele.
• Teiseks on dr Laane ravitöö kriisi ajal alanud pärast ametliku tööpäeva lõppu. Ta annab suusõnalisi korraldusi meditsiiniõdedele patsiendi raviarsti teadmata, seejuures fikseerimata neid korraldusi meditsiinidokumentides.
• Mis puudutab palju poleemikat tekitanud malaariaravimi Plaquenili kasutamist, siis on teada juhtumeid, kus dr Laane on jaganud seda ravimit patsientidele sõna otseses mõttes oma taskust.
• Kolmandaks on dr E. Laane andmekaitseseadust rikkudes tutvunud Kuressaare Haigla arstide delikaatsete isikuandmetega ja meditsiinilise taustaga digiloo vahendusel luba küsimata ja olemata nende raviarst.
• Andmete kuritarvitamist märganud töötajad on vastavasisulised kaebused esitanud Andmekaitse Inspektsioonile.
• Kriisi juhtimist iseloomustab järgnev – "ei mõtle, ei ütle". Ravijuht toimetab omaette, süvendades kriisi tulemustele mõtlemata.
• Doktor Laane liigub sama riietusega nn puhtas tsoonis ja COVID positiivsete patsientide isolatsioonialadel, sellega töötajates segadust tekitades. Seda võib käsitleda kui ohtliku viiruse levitamist. Jääb mulje, et dr Laane ei ole hoomanud probleemi tõsidust.
• Me ei too välja kõiki tema tegevusi, mis on viinud haiglas usaldamatuse ja rahulolematuseni. Seni hästi toiminud haigla sisekliima on hakanud ravijuhi tegevusest tingituna lagunema. Allakirjutanute arstide hinnangul ei sobi selline isiksus tööle ravijuhina.
24 allkirja
Kuressaare Haigla töötajatel on alati õigus väljendada oma muresid ja mõtteid ning kasutan siinkohal võimalust neile vastata.
Kõik arstid, kes pöördusid minu kui ravijuhi poole oma muredega, said nendele muredele ka lahenduse. Pöördujaid oli üksikuid. Igal hommikul oli samuti võimalik oma muredest teada anda, nagu ka tegelikult kogu päeva jooksul. Paraku jätsid paljud selle võimaluse kasutamata.
Tulles pöördumise juurde, peatun tähtsamatel punktidel.
Infovahetus käis kogu aeg jooksvalt, aga kuna olukord muutus väga kiiresti, ei pruukinud kõik arstid olla viimaste uudistega kursis. Näiteks olid paljud neist kas Soomes või kodudes. Kui aga tõesti juhtus, et info kõigi töötajateni piisavalt kiirelt ei jõudnud ning see tekitas raskendatud olukorda, tuleb siiralt vabandada, mida ka siinkohal teen.
Mis puudutab arstide sõnumit, et ravijuht esitab valeväiteid seoses haigla ettevalmistusega kriisiks, siis 29. jaanuaril tõepoolest kutsusime üles mitte üles külvama paanikat.
Samal ajal aga võtsin ravijuhina arvesse koosolekul saadud infot ja palveid ning apteegist sai kaitsevarustust juurde tellitud. Paanika ja ennetus ei ole üks ja sama. Samuti toodi pöördumises välja väide seoses väheste tööpäevadega. Nädala sees on minu tööpäevad alanud kell 8.00, nädalavahetusel kl 9-10.00 ja kestnud hiliste õhtu- ja öötundideni. Olen ravijuhina olnud alates kriisi algusest ehk 12. märtsist tööl iga päev.
Tõde on see, et igal hilisõhtul, kui raviarstid olid juba kodudes, vestlesin COVID-1 ja COVID-2 osakonna õdedega läbi lüüsi, minemata musta tsooni, küsides, kuidas on patsientide seisund, et kas nende seisund on raske, kas nad saavad hapnikku ja kuidas on seisund päeva jooksul muutunud. Samuti ka seda, mis on patsientide ravi ja kuidas õed ise end tunnevad. Visiitide eesmärk oli motiveerida ja toetada õdesid.
Viimane vestlus õdedega toimus 6. mai hilisõhtul. Ravikorraldusi COVID osakondade meditsiiniõdedele mina andnud ei ole, vaid palunud kutsuda valvearsti. Samuti toon välja, et COVID tsoonidesse sisenedes kandsin alati kaitseriietust.
Tõepoolest, tõin patsientidele ravimi Plaquenil apteegist osakondadesse, sest kriisi alguses oli seda kiiresti vaja. Ravimiametiga suheldes soovitati hoida Plaquenil range kontrolli all.
Töötajate COVID proovide kontrollimine tulenes töötajate endi nõudmistest, sest korduvalt nõuti hommikustel koosolekutel häälekalt, et kes on COVID positiivsed töötajad.
Kuna oli periood, kus tekkis vastuste edastamise tõrge meie infosüsteemi, ja tuginedes arstide nõudmistele, otsustas haigla juhatus läbi viia auditi COVID proovide vastuste osas, mis kahjuks nõudis teatud juhtudel ka digilukku minemist. Me peame arvestama siin kriisi olukorda, kus oli vaja teada, kas proovi andnud töötaja võib haiglas edasi töötada. Siin peeti esmaseks huviks nii töötajate endi kui patsientide kaitset.
Tuleb tunnistada, et kõik meie haigla arstid ei ole sotsiaalmeediaga harjunud ja kostsid hääled selle lõpetamisest. Ravijuht peab mõtlema aga laiemalt, ka kogukonna peale, mistõttu jätkus informatsiooni levitamine kogukonnale uue viiruse tundmaõppimiseks ja haigla elu tutvustamiseks koroonakriisi ajal.
Mõistan, et koroonakriis on rängalt mõjunud paljudele, ka meie haigla arstidele. Samas on üllatav näha allkirju arstidelt, kes olid kogu kriisi ajal kas Eestist eemal, kodus, või töötasid lühikest aega haiglas või siis COVID negatiivsete patsientidega.
Kõikidel hommikustel koosolekutel ja ka suurematel koosolekutel pöördumises viidatud aspektidest juttu ei tehtud. Veel täna (neljapäev, 7.05) hommikul kinnitasid ülemarstid, et märkimisväärset kriitikat ravijuhi või juhatuse kohta ei ole. Plaquenil ravi toimet hinnati heaks ja see on ka patsiente aidanud.
Ravijuhina tahan tänada kõiki arste, haigla töötajaid ja abilisi, kes aitasid koroonakriisi edukalt Saaremaal seljatada. Eriline tänu kogukonnale haigla toetamise ja abistamise eest!
Edward Laane, Kuressaare haigla juhatuse liige, ravijuht