Uurime, kuidas sel aastal emadepäeva tähistatakse.
TÄNAVAKÜSITLUS ⟩ Kuidas tänavu emadepäeva tähistate?
9. mai 2020, 00:21
Anne Spitsõn Kuressaarest:
Midagi spetsiaalset mul pühapäeval plaanis ei ole, kavatsen maatööd teha. Kui lapsed sel päeval üllatavad, siis üllatavad. Oma emale saatsin kingipaki juba ära. Külla ma talle kahjuks ei jõua, ta elab mandril.
Diana Mandri Kuressaarest:
Selle päeva veedan ikka oma pere keskel. Eriolukorra tõttu tuleb meie emadepäev teistsugune kui tavaliselt. Tänavu ei tähista me seda ilmselt oma kodus mandril, vaid Saaremaal. Jäime karantiini ajaks Saaremaale, kust on pärit mu mees. See, mis me emadepäeval teeme, sõltub ilmast – kui tuleb ilus ilm, läheme perega loodusesse. Oleme sel päeval kindlasti ka vanaema – mehe ema – juures ja arvatavasti tuleb kodus pidulik lõuna- või õhtusöök.
Praegu on veel lahtine, kas sõidame pühapäeva õhtul mandrile. Kui läheme, siis ehk jõuan ka oma ema juurde.
Taimi Vanem Kuressaarest:
Tähistame emadepäeva koduringis, nii palju, kui saab. Lastega – kes mandril ja kes Saaremaal – näost näkku kohtuda on veel vara. Lapselaps küll igatseb, aga kuna töötan haiglas, leian, et igaks juhuks on targem distantsi hoida. Praegune olukord pole ju veel ohutu. Mu oma ema puhkab kahjuks Kärla surnuaial. Lähen kalmistule ja viin ta hauale lilled.
Merili Rüütel Laadjalast:
Emadepäev tõotab tulla väga ilus. Mul on nelja-aastane poeg ja kaks tütart – üheksa- ja 11-aastane. Tüdrukud on mõista andnud, et mind ootab väga tore emadepäev. Et tulemas on kingitused. Mis mulle kõige rohkem meeldib, on nende õhin ja see, kuidas nad salatsevad ja väikeseid vihjeid teevad. See on nii armas. Nad on mulle emadepäeval ikka nurmenukke korjanud ja küpsisetorti teinud, sest teavad, et mulle need meeldivad.
Mina soovin sel päeval minna väikesele väljasõidule – näiteks mere äärde, tuletorne vaatama.
Kahjuks ei ole mu oma ema meie hulgas enam kümme aastat. Kuna ta on maetud mandrile, siis ma tema hauale minna ei saa. Küll aga süütan tema mälestuseks küünla.
Rein Anger Taritust:
Mina olen emadepäeval üksipäini kodus. Lapsi mul ei ole. Mu oma ema pole enam ammu. Ta oli tubli inimene, kasvatas üksi üles kaks last. See ei olnud kerge, sest minu lapsepõlv oli vaene aeg, näljaaeg. Tuge ja abi sain emalt aga alati.
Ema on maetud Kihelkonna surnuaiale. Võib-olla jõuan pühapäeval tema hauale. Kui ei jõua, siis küünla tema mälestuseks panen ikka põlema.