/nginx/o/2020/02/14/12942773t1h2b19.jpg)
Rahvasuus praamikuningaks hüütud Vjatšeslav Leedo lahkumine laevandusärist sulgeb ühe olulise peatüki suursaarte ja mandri vahelise laevaliikluse ajaloos.
JUHTKIRI ⟩ Ühe liini lõppsadam
12. mai 2020, 00:20
Laevandusäri Väinamerel sai alguse 1994. Parvlaeva Regula tulekuga Kuivastu–Virtsu liinile 1997. aastal avati omamoodi uks läände. Senine reisijate vedu ebamugavate ja kitsaste "tankipraamidega" asendus oma aja kohta vaat et ennenägematu luksusega. Mõniteist aastat hiljem ehitati liinide jaoks täiesti uued laevad. See oli Eesti merenduses ajalooline samm, mis kehtestas reisijateveole standardi kiiruses ja operatiivsuses, mida tänapäevani meelde tuletatakse.
Iga asi saab ükskord otsa. Leedo ettevõtte ja riigi vaheline leping lõppes ning Saaremaa ärimees tõrjuti Väinamerel tegutsejate hulgast välja. Riik ehitas Väinamerel sõitmiseks uued laevad, mis veavad reisijaid tänaseni. Tee selleks oli aga tegelikult juba "lahti sõidetud". Suuri laevu saadab ikka kajakate kisa. Kindlasti leidub neid, kes hakkavad tehingust otsima varjatud seoseid ja põhjuseid. Osapoolte sõnul pole mõtet neid sealt otsida. Tõnis Rihvk juhtis Leedo laevandusäri selle algusaastatest peale ja on oma ala vaieldamatu tipp.
Jääb üle vaid uuele omanikule jõudu soovida ning loota, et Saaremaa mehi Eesti laevanduses ikka edu saadaks.