/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13099950t1h2035.jpg)
Energiakontsern Utilitas plaanib ehitada Ruhnu ja Abruka vahele ja Sõrve poolsaare külje alla tuulepargid, kus hakatakse tootma ka vesinikku.
Utilitas plaanib rajada hiiglaslikke tuuleparke
Kahe kavandatud tuulepargi koguvõimsus on Eesti oludes enneolematud 7800 megavatti ehk ligi kaheksa korda suurem kui seni Eestis kavandatud meretuuleparkidel Hiiumaa lähedal ja Liivi lahes.
Tehnilise järelevalve ametile saadetud hoonestusloa taotlusest ilmneb, et kahe merepargi peale kavandatakse kokku ligemale 800 elektrituulikut ja nende pindala on kokku ligemale 780 ruutkilomeetrit. Ruhnu lähedal asuva Saare-Liivi tuulepargi võimuseks plaanitakse 4800 megavatti ja Sõrve pargi võimsuseks 2400 megavatti.
Saartest 10-16 km kaugusel
Planeeritavad tuulepargi alad jäävad suurematest saartest 10-16 km kaugusele. Samuti asuvad need piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 15-40 m, olles sellega kooskõlas planeeringutingimustega.
Planeeritavate alade täpne lahendus sõltub sellest, milline sinna sobib, arvestades nii tehnilisi võimalusi kui kõiki võimalikke piiranguid. Planeerimise käigus teeb ettevõte tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste oluliste osapooltega ning viiakse läbi kõik vajalikud uuringud.
Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis.
/nginx/o/2020/05/13/13099946t1hbe6e.jpg)
Utilitas OÜ tehnikajuht Andrus Zavadskis ütles, et ehitamiseni jõudmiseks kulub vähemalt kümme aastat, arvestades, kui kaua on Eestis seni tuuleparkide ehitusega seotud protsesside menetlemiseks aega kulunud.
Utilitase tuuleparkide atraktiivsem osa on seotud vesinikutootmisega, mis täielikult haakub Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse poliitikaga. Esimesed Lääne-Euroopa ettevõtted testivad juba praegu, kuidas saab tuuleparkides toota vesinikku, mida laadida laevadele või transportida torujuhtmega.
Kui suur osa Utilitase tuuleparkide toodangut müüakse elektrina ja kui palju vesinikuna, oleneb üksjagu sellest, kui edukalt käivitub merevõrk Läänemerel toodetud tuuleenergia turustamiseks Euroopa riikidesse. Kui merevõrku ei tule ja Utilitase tuulepargid peavad liituma kas Eesti või Läti põhivõrguga, tuleb märkimisväärne osa toodangust vesinikuna.
“Alternatiiv on see, et Sõrve lähedased tuulepargid, mis jäävad võrgust kaugemale, hakkavad vesinikku tootma ja Ruhnu ümbruse pargid müüvad elektrivõrgule,” rääkis Zavadskis.
Sellises mahus kindlasti lõpuks ehitada ei saa, sest mereala planeering toob menetluses kitsendusi, lisaks tuleb läbi viia kümmekond uuringut, kaasata kõiki olulisi osapooli, samuti peab valitsus otsustama, kas ja milliste hoonestuslubade menetlus ja KSH hindamine üldse algatada jne. Kõik taotlused on eraldi vaadeldavad, ent kui õnnestuks kasvõi piiratud mahus ühe või kahegi taotlusega edasi minna, siis oleks ka see juba positiivne, rääkis Zavadskis.
Hind kuni 16 miljardit eurot
Plaanitavate meretuuleparkide maksumust on praegu vara öelda.
Arvestades, et tuulepargi ühe megavati tootmisvõimsuse saavutamine maksab umbes kaks miljonit eurot, siis küünib investeeringu maksumus 16 miljardi euro kanti.
Zavadskise sõnul soovib ettevõte kasutada parkide ehitamiseks Euroopa Liidu toetusiˇ, kuna kuna projekt haakub EL-i kliimaneutraalsuse eesmärgiga, ja olla võimalikult vähe koormaks Eesti maksumaksjale.
Meretuuleenergia arendamine võimaldaks Eestil pürgida taastuvenergia suurtootjaks Balti regioonis ning varustada elektrienergiaga ka naaberriike. Samuti panustaksid uued ja keskkonnasõbralikud elektritootmisvõimsused riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvu, tööhõivesse ja energia varustuskindlusesse.