Pealesunnitud eriolukorra ajal olen käitunud ontliku kodanikuna, püsinud kodus, väravast väljunud poeskäiguks jne. Pärast kõike seda oli äärmiselt üllatav näha oma kodu värava taga seismas politseiautot.
LUGEJA KIRI ⟩ Põhjuseta puuri pistetud
Mundrimehed tahtsid veenduda selles, et ma karantiinis olles ikka kodus püsin. Hiljem Muhu perearstikeskusest teema kohta uurides selgus, et olen tõesti kantud riskigrupi nimekirja, kelle liikumisvabadust oleks vaja kahe järgmise nädala jooksul piirata.
Perearstikeskusest öeldi mulle ka inimese nimi, kes oli mõned päevad tagasi COVID-19 positiivse diagnoosi saamise järel Kuressaare haiglasse paigutatud (siinkohal apsakas perearstikeskuse poolt – patsientide nimesid ei avalikustata). Ühe sõnaga, positiivse diagnoosiga inimene, kes haiglasse viidi, andis ka infot, et viibis minuga koos.
Paraku pole sel lool tõepõhja all. Tõsi, nimetatud tegelast nägin nädalapäevad tagasi Muhu Liiva Konsumi ees pingil istumas, ent kui poodi sisenesin, oli meil 10–12-meetrine vahemaa.
Nüüd aga olen pelgalt mingi suvalise külamehe ütluste alusel kantud nn musta nimekirja. Ka minu vabadust ja töölkäimise ponnistusi tahetakse vägisi piirata.
Teisalt – piltlikult öeldes ja sel teemal fantaseerides –, positiivse haigusdiagnoosi saanuna oleks mul vaba voli pool Muhumaad kodusesse karantiini saata ning seda ainult sel põhjusel, et ma inimesi tean ja tunnen.
See on inetu ning pehmelt öeldes üsnagi häiriv lugu. Tunnen ennast tegelasena, kes on absoluutselt ilma mingi põhjuseta puuri pistetud.
Keerulistel aegadel ja valitsevas segases olukorras ei ole keegi kaitstud bürokraatia- ega muude hammasrataste vahele jäämisest. Ole nii aus ja korralik kui tahes, sinu püüdlused saavad igal juhul negatiivses ilmingus tasutud. Nii et hoiatuseks kaaskodanikele: minu juhtum ei ole esimene ega jää paraku ka viimaseks selles tagurpidi keeratud maailmas.