PÖÖRDUMINE ⟩ Jätke Sõmera inimesed nende harjunud elukeskkonda
Sirge tänava maja vastu anti 81 allkirja

Psüühiliste erivajadustega inimeste elamu uus asukoht Kuressaares Sirge 4.

FOTO: Saarte Hääl

"Palume Saaremaa vallavolikogul tõsiselt kaaluda nõusoleku andmist AS Hoolekandeteenused loa andmiseks hoone ehitamiseks Kuressaare linnas asuvale Sirge tn 4 krundile ja arutada ettepaneku tegemist AS-le Hoolekandeteenused inimeste jätmiseks nendele harjunud elukeskkonda, Sõmerale," seisab 81 allkirjaga pöördumises.

Saarte Hääl avaldab pöördumise täismahus.

"Teie poole pöörduvad Kaare tn. 5, 7, 10 ja 12  ja Sirge tn. 2 ja 3 asuvad korteriühistud  (kortereid viies majas kokku 62), ajendatud 21.04 AS Hoolekandeteenuselt saadud selgitustele, allkirjastatuna Sõmera Kodu juhi Terje Hanson ning kinnisvaradirektori Karl Mänd poolt.

10. märtsil ilmus ajalehes Meie Maa artikkel selle kohta, et paarikümne Sõmera psüühilise erivajadusega elaniku uue Kuressaare kodu asukohaks pakub vald, lisaks juba arutluse all olnud Ida-Niidu piirkonnale, ka Marientali kandis asuvat Sirge tänav 4 krunti.

9. märtsil kutsus AS Hoolekandeteenused Kaare ja  Sirge tänava elanikud 16. märtsil kohtumisele, kuid tulenevalt riigis eriolukorra väljakuulutamisega, jäi see ära. AS Hoolekandeteenused saatis meile kirja, palvega saata neile elanike küsimused, et nad saaksid esitada selgitused kirjalikult.

Elanikele esitati kirjalikult küsimus: "Kui sa ei nõustu psüühiliste erivajadustega inimestele kortermaja ehitamisega ja õueala rajamisega aadressile Sirge 4, siis palun kinnita seda oma allkirjaga."

Allkirja mittenõustumise kohta andis 81 inimest.

Sirge ja Kaare tänavas elavad inimesed valisid oma elukoha ajal, kui ei teatud midagi nüüd AS Hoolekandeteenus poolt planeeritavast ehitisest. Inimesed on investeerinud kinnisvarasse, mille hind langeb kindlasti planeeritava hoone kasutuselevõtmisega.

Võetud on pangalaenud, on oht, et laenu tagatiseks antud eluruumi väärtus võib väheneda tasemele, kus see ei kata enam panga poolt esitatud tagatisnõuet. Eluruumi müügisoovi tekkimisel peame arvestama, et turuhinnaga ostjat ei tule.

ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19 sätestab puudega inimese iseseisva elu ja kogukonda kaasamise. Praegu elavad puudega inimesed Sõmeral võrdsetes tingimustes. Nad on oma harjunud keskkonnas, kaasatud kogukonda, abistavad Sõmera piirkonna elanikke kokkuleppel lihtsamate majapidamis- ja põllutööde tegemisel. Kuressaare linnas selline võimalus puudub. Sõmeral looduslähedastes tingimustes elamine, liigse müra ja suure hulga inimeste puudumine olemasolevas keskkonnas mõjub nende vaimsele tervisele positiivselt. Esmatähtsad teenused on neile Sõmeral garanteeritud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 alusel on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.

AS-l Hoolekandeteenusel selgituses ei ole veenvat põhjendust sellele, miks need inimesed (kellest paljudel puudub õigus ise enda eest otsuseid teha, nad on eestkostel) peavad oma KODUST lahkuma. Sõmera kodu ongi nende igapäevane kodu, on inimesi, kellel ei ole teist kodu mitte kunagi olnud. Seoses psüühiliste erivajadustega, on nende inimeste põhiseaduslikku õigust vabalt valida oma elukohta, piiratud. Kas keegi üldse seisab nende inimeste õiguste eest oma kodu kaitsele? Kui viidatakse asjaolule, et kuskil on tehtud mingi otsus ja see kuulub täitmisele, siis inimeste õigusi rikkuvad otsused tuleb ümber vaadata ja muuta ning Sõmeral elavatele inimestele tuleb anda võimalus jääda elama oma koju, oma kogukonna juurde, kes on need inimesed kaasanud kogukonna igapäevaellu ja tegemistesse.

AS Hoolekandeteenused esindajad väidavad, et erivajadusega inimesed ei ole kogukonnale ohtlikumad, kui ülejäänud inimesed, seda näitab nii nende kogemus, kui politsei statistika. Milline uuring või statistika näitab seda, kui ohutu on erivajadustega inimestel tulla turvalisest ja harjunud keskkonnast elama linna, kus nad peavad kõike, alates liikumisest, linnas orienteerumisest, kuni uues keskkonnas olevate inimestega suhtlemiseni, uuesti õppima hakkama. Kas keegi on mõelnud ka selle peale, kui abitud erivajadusega inimesed oma uues keskkonnas on, eriti kui on veel aimatav, et neid selles uues keskkonnas eriti omaks ei võeta ja nendega suhelda ei taheta?

Sõmeral on toimiv asutus kvalifitseeritud kaadriga, aastate jooksul on sinna investeeritud hulgaliselt mitte ainult Eesti riigi raha, vaid ka välistoetusi. Aastatel 2011-2013 renoveeris riik energiasäästlikuks 543 avalikku hoonet üle Eesti, Sõmera nende hulgas. Raha tuli Jaapani firmadelt. 2001.aastal renoveeriti Hollandist saadud abirahaga spordisaal, kasutusele võeti see nii hooldekodu asukate kui ka ümberkaudsete elanike poolt. 2012 rekonstrueeriti Sõmera Hooldekodu söökla hoone umbes poole miljoni euro ulatuses.

Kasvavaks trendiks on saanud elanike aina aktiivsem elama asumine maapiirkondadesse. Kas Sõmeral elavate psüühiliste erivajadustega inimeste elustiil peab erinema ülejäänud Eesti inimeste omast ja AS Hoolekandeteenused on seisukohal, et psüühiliste erivajadustega inimeste elukeskkond ei pea vastama ülejäänud Eesti elanike  tervislikule elukeskkonnale suunatud soovidele ja trendidele?

Kuressaare linn on väike kuurortlinn, mille elanike arv väheneb iga aastaga. Meie väikelinnas juba asub märkimisväärne arv sotsiaalhooldusega seotud hooneid: sotsiaalmaja Voolu tn 7, sotsiaalmaja Kopli tn 5, toetatud elamise teenus 10-le inimesele J.Smuuli tn 3, toetatud elamise teenus 10-le inimesele Ruubi kodus Tallinna tn 31. Mitu inimest nendest majadest käib Kuressaare linnas tööl, teatris, sportimas? Või kasutab muid vabaaja veetmise teenuseid? Kas Kuressaare jaoks on kusagil piir, mitu sarnast asutust turismile suunatud väikelinna veel luuakse?

Küll aga teame, et erivajadustega inimeste linna paigutamisele on vastuseisu avaldanud Ahtme, Antsla, Pärnu, Paide, Põltsamaa, Jõgeva. Keilas jõudis asi kohtusse ning Narva juhtumis ütles õiguskantsler oma seisukoha KOV-i küsimuse formuleeringu suhtes, mitte toimingu.

 AS Hoolekandeteenused väidab, et Kuressaare linnas on võimalik saada teenust enda kodu lähedal, inimväärsetes elamistingimustes, siis tekib küsimus, kas teenused on vajalikud ainult erivajadustega inimestele? Aga ülejäänud Sõmera-Kärla piirkonna elanikud? Töökohad? Pigem oleks vaja kaaluda võimalikult paljude erinevate kogukonnale suunatud teenuste laiendamist  sellesse piirkonda, aga mitte inimeste sunniviisilist linna ülekolimist. Kas tõesti elasid/elavad erivajadustega inimesed Sõmeral praegu mitte inimväärsetes elamistingimustes? (Lisatud väljavõte vahemaadest Kuressaare linnas).

10.juunil 2016 ilmus ajalehes „Saarte Hääl“ artikkel pealkirjaga „Arhiivi tänav ei ole elukeskkond“. Artikliks väidab AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd, et Arhiivi tänava kinnistu ei sobi, sest tegemist ei ole elukeskkonnaga. Ei soovitud luua oma klientidele kodu keskkonda, mida ümbritsevad mahajäetud hooned, garaažid jms. Arhiivi tänava ümbruse elukeskkond on jäänud samaks, samas on AS Hoolekandeteenused seisukoht muutunud. Kas ei tegeleta lihtsalt nn „katsumisega“. Üks variant langeb ära, võtame järgmise ja proovime, kuidas sellesse suhtutakse? Äkki pakuks Sõmerat?

Eeltoodust nähtub, et meie esitatud küsimustes AS-le Hoolekandeteenused ei ole midagi diskrimineerivat või võrdse kohtlemise vastu. (EV PS §§34 ja 12)

AS Hoolekandeteenuse selgituse sisu tugineb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, mille seisukohtadega saab nõustuda.

Lisaks riigi poolt esitatud aruandele konventsiooni täitmisest,  koostas aastal 2018 Eesti Puuetega Inimeste Koda dokumendi:  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport, mis sisaldab mitmeid soovitusi/ettepanekuid. Muuhulgas on raportis öeldud, et projektidel põhinev teenuste osutamine tähendab, et need ei pruugi olla jätkusuutlikud ning teenuse kvaliteet on seetõttu kasutaja jaoks ebaühtlane (raporti lk 68). AS Hoolekandeteenused planeerib maja kasutada umbes 20 aastat. Ka 20 aastat on projektipõhine/ajutine tegevus ja mingit selgust sellele, mis saab teenusest 20 aasta pärast, hetkel ei ole.

Kui võrrelda Eestit teiste arenenud lääneriikidega, siis on ikka veel oluline vahe meie arengu- tasemes, kultuuris, inimeste väljakujunenud hoiakutes. „Saku Sõnumites“ 26.09.18 kirjutab majandusteadlane Ivar Raig: „Sotsiaalhooldus baseerub Rootsis järgmistel põhimõtetel: kõik kodanikud on võrdsed, hooldeteenused on kõikjal kättesaadavad, teenused on patsiendi- ja kasutajakesksed, teadmistepõhised, tagatud on turvalisus ja efektiivsus.“ Umbes 35 000 elanikuga Strängnäsi kommuuni palgal (elanike arvult võrreldav Saaremaa vallaga) oli 2018. aasta alguses 2436 töötajat, neist 1660 sotsiaalsfääris. Kahjuks ei ole me oma arengus nii kaugele veel jõudnud ja sotsiaalteenuste kvaliteet on Rootsi riigiga võrreldes oluliselt madalam.

Eeltoodust lähtudes palume Saaremaa Vallavolikogul tõsiselt kaaluda nõusoleku andmist AS Hoolekandeteenused loa andmiseks hoone ehitamiseks Kuressaare linnas asuvale Sirge tn 4 krundile ja arutada ettepaneku tegemist AS-le Hoolekandeteenused inimeste jätmiseks nendele harjunud elukeskkonda, Sõmerale."

Lugupidamisega

Mark Leiner

 Kaare tn 12 korteriühistu esimees 

Aldon Õunapuu

Sirge tn 2 korteriühistu esimees

Kerti Ruttu

Kaare tn 10 korteriühistu esimees

Kairi Mägi

Kaare tn 5 maja esindaja 

Andres Antsmaa

Kaare tn 7 maja esindaja

Tagasi üles