/nginx/o/2020/01/22/12887248t1h6195.jpg)
"Kui saame eesmärkidest ühtmoodi aru, siis nende saavutamise osas peabki olema erinevaid arvamusi," kirjutab Kuressaare haigla nõukogu esimees Kalle Laanet.
KALLE LAANET ⟩ Organismi tervis sõltub organite tervisest
Uued ajad ja põlvkonnad toovad kaasa uusi asju. Asjad on kellegi tehtud ja tegu saab alguse mõttest. Mõtteid on aga igasuguseid: selgeid ja segaseid, teostatavaid ja ulmelisi, lihtsaid, suurejoonelisi ning lõppude lõpuks – tarku ja lolle. Samuti äärmuslikke ja tasakaalukaid.
Kui oled organisatsiooni tippjuht(konnas), siis pead alalõpmata valima, millised mõtted väärivad teoks tegemist. Kui tegu on kasvava idufirmaga, siis on riskid omal kohal. Kui juhid suurt reisilaeva või maakonna ainukest suurt haiglat, siis pole riskimiseks eriti ruumi. Kui üldse.
Eri- ja tavaolukord
Esimest – ja meie lootustest hoolimata kardetavasti mitte viimast – korda kehtis eriolukord. Eri-, eriline, mitte tavaline. Igapäevane, tavaline tegutsemine ei ole küllaldane või sobiv. Vaja on erilist, olukorrale vastavat tegutsemist, suhtumist, suhtlemist. See nõuab pingutust, tekitab seetõttu pinget ning siis ongi olukord pingeline. Peaks olema arusaadav.
Olukorra erilisusest hoolimata oleme needsamad inimesed, kes tavaliselt. Mõni talub pinget paremini, mõni saab lausa indu juurde, mõni kukub suisa kokku. Me oleme kõik erilised – erineme üksteisest ja käitume erinevalt, mõistame olukordi erinevalt ning reageerime neile erinevalt.
Kuressaare haigla oli Eesti eriolukorras arvatavasti kõige suurema pinge ja ka kõige suurema tähelepanu all. Nii pole tegelikult üllatus, et millalgi saabunud pingelangusega tõusid probleemid esile. Või jäid esile, nii nagu pärast tormi jääb igasugust kraami mereranda. Randlased leiavad haakrikust alati midagi kasulikku, kasvõi põletuspuid. Nii peame ka meie suhtuma oma kriisijärgsesse haakrikku ja vaatama, mida sellest kasutada saame.
Nõukogude võimu ajal pilati nähtust, mille kohaselt iga suurema ettevõtmise järel toimub: 1) süüdlaste otsimine, 2) süütute karistamine ja 3) kõrvalseisjate autasustamine.
Mõtestatud tegevus on toimunu üle mõtlemine, õppimine ja kujunenud olukorra kasutamine parema saavutamiseks. Kuressaare haigla nõukogu alustas koos juhatuse ja kolleegidega toimunu arutamist, et tähelepanelikult kuulata kujunenud leeride kriitikat ja ettepanekuid. Eriti just ettepanekuid ja plaane ning nende põhjendusi (ja vajadusel ikka ka kriitikat!)
Millises olukorras pandeemia meid tabas ja millised me oleme pandeemiast selleks korraks väljudes? Kas eksisime, tegime valesti, panime mööda? Midagi pidi ju viga olema, kui pingelangusega kaasnes rahulolu asemel rahulolematus. Või kas pidi? Mõne asjatundja arvates on see pigem loomulik ja ootuspärane. Aga siiski, üsna tõenäoliselt oli puudusi suhtlemises. Et kas ja keda siis piisavalt ei teavitatud?
"Nagu olevat öelnud üks kaval ärimees: head kriisi ei saa raisku lasta!”
Eesmärgid, mille poole Kuressaare haigla praegugi rühib, on olnud nii avalikud, kui olla saab. Näiteks 2018. aasta märtsis võis igaüks Saarte Häälest haigla kavatsustest lugeda.
Vaadakem, mis on kavatsustest kahe aasta vältel saanud. Oleme algatanud kohapealse vähiravi, uued noored arstid on Saaremaal tööle asunud, ravijärjekordade leevendamiseks on mõned arstid alustanud tasulist vastuvõttu, ennetustöö ja koostöö kogukonnaga loengute vormis, kopteriplats töötab, erakorralise meditsiini osakonna rekonstruktsioon on käimas.
Organisatsioonis, mille üks peamisi ülesandeid on ööpäevaringne töö ja valmisolek, on selline hulk mitmekülgseid uuendusi päris hea tulemus.
Taas tuleb alustada suhtlemisest – kas oleme haigla erinevatele töötajatele piisavalt hästi selgitanud, millised ülesanded on nõukogu juhatusele seadnud? Ja kui juba omad ei ole asjaga kursis, kuidas siis teised saavad olla?!
Haigla kui orkester
2003. aasta Pärnu juhtimiskonverentsil esines väga huvitav inimene, USA dirigent Roger Nierenberg. Tema sõnum oli enam-vähem selline: orkestris töötavad muusikud mängivad väga erinevaid pille, kuid tšellist ei oska oboed ega harfi mängida, klarnetist ei mängi trompetit jne. Nad kõik on oma ala spetsialistid ja töötavad ühise eesmärgi nimel. Nagu enamikes kollektiivides. Ainult et kui tavalises äris võtavad protsessid tulemuse saavutamiseks kaua aega, siis orkestris toimub kõik ülimalt kiiresti ja publiku ees.
Kas tuleb tuttav ette? Just nagu Kuressaare haigla viimased kuud.
Nierenberg pani – nii palju kui mahtus – inimesi publiku hulgast orkestrantide vahele istuma ja alustas proovi. Metsasarvede vahel istudes oli võhikul täiesti võimatu kuulda, mida teevad flöödid või... ei teagi, kes! Lisaks nägi orkestri vasakus servas istuja dirigendi üht, paremas servas olija aga hoopis vastaspoolt. Ka dirigendi käed vehivad teineteisest üsna eraldi. Haruldases asukohas võis publiku esindaja lihtsalt ringi vahtida ja imestada, aga tema kõrval töötavat muusikut jälgides kasvas lugupidamine meistrite vastu, kes vaatavad samaaegselt nooti ja dirigenti, mängivad ise ja kuulevadki kõiki teisi pille-pillirühmi ning reguleerivad oma mängu ühtaegu nii dirigendi kummaliste käemärkide ja kehakeele kui ka kõrvu kostva helimassi järgi.
Ja kui kontsert läbi ning järg arvustuste käes, siis on lõppsõnaks ikka see, kas dirigent oli hea või polnud seda mitte. Kas dirigendil (!) kontsert õnnestus või läks aia taha. Vaid harva ja väga konkreetsel juhul laidetakse maha üksik muusik.
Võib-olla on võrdlus Kuressaare haiglas suurema kriisi järel toimunuga lihtsustatud, kuid mõtteainet peaks see pakkuma haigla ja üldse tervishoiu valdkonna juhtidele, arstidele, töötajatele, patsientidele ning lihtsalt huvilistele.
Õppisime, et Kuressaare haigla toimetuleku võimaluste iseseisvus peab olema palju suurem kui mandril, kus üldjuhul on iga võimalik abi maksimaalselt paari tunni autosõidu kaugusel. Meie eesmärk on pakkuda ühtaegu võimalikult laia valikut üldist arstiabi ja samal ajal võimalikult laia valikut eriarstiabi – asukoha ja olude sunnil, ikka meie inimeste heaks. Kui saame eesmärkidest ühtmoodi aru, siis nende saavutamise osas peabki olema erinevaid arvamusi. Nagu olevat öelnud üks kaval ärimees: head kriisi ei saa raisku lasta! Võtkem meiegi oma saare arstiabi edasisel arendamisel saadud õppetundidest kogu võimalik kasu!