FOTOGALERII ⟩ Kas erivajadusega inimene tahab Sõmeral elada?

"Sirge tänava inimeste pöördumise väidetakse, et Sõmera kliendid soovivad sinna elama jääda, et Kärla alevikus on olemas esmatähtsad teenused ja kompetentsed töötajad. Rõhutatakse ka seda, et meie majad on äsja renoveeritud. Ükski nendest väidetest ei vasta paraku tõele," kirjutab  Sõmera Kodu juht Terje Hanson.

Kas kliendid soovivad linna elama tulla?

Me oleme küsinud Kuressaarde elama asuvate klientide käest nende arvamust ja kõik on olnud positiivselt häälestatud, neil on hea meel, et saavad minna linna, kus on laiemad võimalused.

Sõmera Kodus on mitukümmend inimest, kes on avaldanud soovi kolida elama Kuressaarde. Need on 40-60aastased saarlased, kelle lähedased elavad samuti Saaremaal. Kavandatud maja saab koduks vaid 24-le.

17 inimest, kes varem elasid Sõmeral, on juba kolinud elama Kuressaarde korteritesse ja Ruubi Kodusse. 

Kas klientidele meeldib rohkem looduskaunis koht Sõmeral või tegus linnaelu?

Praeguseks on Sõmeralt teistes linnades asuvatesse uutesse kortermajadesse kolinud juba üle 100 inimese. Nad on õnnelikud, kuna saavad elada iseseisvamat elu – teevad  süüa, käivad tööl jne. Sarnaselt kõigile teistele meeldib ka erivajadusega inimestele elada linnas ja käia metsas, rannas või Kuressaare lossipargis loodust nautimas siis kui soovivad - näiteks nädalavahetusel.

Kas Sõmeral on elutähtsad teenused ja kvalifitseeritud tööjõud?

Vajalikke teenuseid kahjuks Kärla alevikus ei ole, meie kliendid käivad Kuressaares arsti ja hambaarsti juures, kultuurisündmustel, kohvikus, kinos. Erivajadusega inimesed ei juhi autot, nii et kui teenus ei ole jalutuskäigu kaugusel, tekitab see ebamugavusi. 

Ka suur osa meie kvalifitseeritud tööjõust käib tööle Kuressaarest ning nad soovivad jätkata ka linnas töötamist. Uusi töötajaid on Sõmerale juba hetkel väga raske värvata, kuna kodust kaugel asuv töökoht ei ole atraktiivne.

Miks renoveeriti Sõmera Kodu, kui sealt ära kolitakse?

7-10 aastat tagasi tegime hädapärase remondi ja soojustasime majad. Muidu ei oleks need hooned tänaseni vastu pidanud. Kahjuks ei vasta meie majad enam ammu tänapäevastele elustandarditele. Kasarmutüüpi majad ei võimalda tänapäevast elukorraldust, kus peresarnases grupis elab koos kuni kuus inimest.

Kui palju erivajadusega inimesi Kuressaarde tuua?

Erivajadusega inimesed on alati olnud osa ühiskonnast, lihtsalt aastakümneid viidi nad „silma alt ära“ suurtesse erihooldekodudesse. 

Sel ajal, kui hakkasime üle Eesti erivajadusega inimestele ehitama väikeseid kodusid, elas baltikumi suurimas erihooldekodus Sõmeral  370 psüühilise erivajadusega inimest. Neist vaid 70 olid saarlased, ülejäänud 300 olid toodud mandrilt, kuna nende kodukoha lähedal ei olnud sellist erihooldekodu. 

Meie eesmärk on pakkuda igale psüühilise erivajadusega inimesele võimalikult tavapärast elu enda kodu lähedal, seepärast on juba üle 100 inimese Sõmeralt ära kolinud, tagasi sinna, kust nad on Sõmerale tulnud. Saaremaale  jääb 44 inimest Kuressaarde (20 kogukonnas elamise ja 24 ööpäevaringsel teenusele) ja kuni 40 inimest Kogulasse. Uued teenusekohad/majad/üksused loome vaatega tulevikku. 

Kuigi hetkel tulevad Kuressaarde Sõmera inimesed, on need kodud tulevikus mõeldud nendele saarlastele, kes praegu elavad enda kodus. Kui neil on tulevikus vaja iseseisvamale elule liikuda, lähevad nad vanematekodust välja omaette elama, nii nagu teevad ka teised lapsed.

Tagasi üles