OLIVER PARREST ⟩ Turismi katsumused meie majandust ei kukuta

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

“Saaremaa turismindusele COVID-19 poolt antud lööki tunnevad paljud, aga majanduse kokkukukkumist ei suuda see esile kutsuda. Võib-olla isegi vastupidi,” kirjutab Anseküla mees Oliver Parrest. 

Teadupoolest veavad Saaremaa majandust kaubandus ja tootmine. Kui vaadata ettevõtlussektorite käibeid, on suurimad kolm sektorit ning nende osakaal saaremaisest kogukäibest  on hulgi- ja jaekaubandusel u 20%, toiduainete tootmisel u 15%, veondusel ja laondusel u 15%. Turism on 5 protsendiga kogukäibest üldse mitte esimesel kohal, vaid näiteks põllumajanduse 6 protsendist tagapool; turismile käibe poolest alla jäävad sektorid panustavad kogukäibesse ühtekokku umbes kaks korda rohkem. 

Sektori viletsad näitajad

Kuna Saaremaa ettevõtluses on piisav valdkondade mitmekesisus, on üldse vähetõenäoline, et ühe majandusharu katsumused terve majanduse pikali lükkavad. Võib-olla kandideerib ainukukutajaks jaekaubandus, kuivõrd söömata ja töövahenditeta ei saa ka muid töid teha. Turism, varustamata mitte ühtegi teist majandusharu millegi sisulisega, ei suuda seda kohe kindlasti.

Tõsi, peale käibe on veel momente. Turismisektor on üks maakonna suuremaid töökohtade loojaid. Kui kõik selle sektori töökohad kaoks, oleks meie ettevõtluses umbes 8000 töökoha asemel pisut üle 7000. Noil peaaegu tuhandel töökohal on aga viletsad näitajad: nad on hooajalised ning turismisektori palgad on madalaimate seas. Kui Saaremaa ettevõtluse kitsaskoht on keskmise palga väiksus ja kvaliteetsete töökohtade väike osakaal, siis näeb turismisektor rohkem välja nagu suur osa probleemist. 

Pole küll päris nii, et turismiettevõtted napsavad heade töökohtade eest töötajad ära – töökoha valik on ikkagi vabatahtlik. Küll aga on nii, et paljud ettevõtjad, kes saaksid oma võimeid ja ressursse rakendada mõnes saarele kasulikus ja endale tulutoovas tegevuses, raiskavad end ära millegi suht madalakvaliteedilise peale.

See ei tähenda, et ettevõtjail puudub oskus arukalt tegevusala valida. See võib tähendada, et Saaremaa tegeleb aktiivselt ettevõtluskeskkonna moonutamisega selliseks, kus turism ongi kõige arukam valik. Kas tegeleb, jäägu konspiratsiooniteoreetikutele.

Igaks juhuks veel: võib juhtuda, et turism ei pruugi olla niivõrd otsese majandusliku mõjuga, kuivõrd kaudsega, luues head elukeskkonda, kutsudes oma tuntuse ja iluga kõikvõimalikke investoreid, inspireerides tulusaid suurtegusid või midagi selles reas. 

Terves maailmas pole veel juhtunud, et massiline turism midagi sellist teeks. Suur osa Saaremaa turismiettevõtteid ei panusta loodus-, elu- ega kultuurikeskkonda mitte kuidagi, vaid kasutab seda ühisomandina. Need, kes panustavad, peavad aga eesmärgina silmas turistide vapustamist, mitte kohalike elanike igapäevast heaolu, ning seal on erinevusi. Ka suurte rahasummade liikumist esilekutsunud turismimekad ei ole samal ajal esile kutsunud kohalike elanike õnne. 

Niisiis tegeleb turism ka kaude pigem probleemide põhjustamisega.

Hädalised vajavad abi

Turism poleks nii kõigevaenulik, kui see oleks suunatud kvantiteedi asemel kvaliteedile. See tähendaks, et hordi asemel võtab Saaremaa vastu mõned hästi maksvad külalised ning neid teenindatakse väheste töötajatega, kes saavad head palka. Võrreldes praegusega tähendaks see hulga madalapalgaliste turismitöötajate siirdumist kuhugi mujale, mis tähendab kõigi jaoks ohtralt ootamatusi ja ebameeldivusi – ning huvitava kokkusattumusena praegune olukord ongi juba kõigile ootamatu ja ebameeldiv.

Kogu see jutt ei tähenda, et uppujad ei vaja päästmist. Hädas inimesed vajavad abi, isegi kui nad on kõige kvantiteedimaiamad turismiettevõtjad. Üksikud, kes on juba kvaliteedi avastanud, vajavad ja väärivad seda iseäranis. Suurt osa turismisektorist võiks aga abistada, nügides teda sõbralikult mõne mõistlikuma tegevuse suunas. 

Numbrid ja mõned argumendid on võetud Saaremaa majanduse ülevaatest, mille koostas Saare arenduskeskus Saaremaa vallavalitsuse tellimusel 2018. aastal.

Tagasi üles