TEHISMURU EI SOBI ⟩ Uus eeskiri taunib haudadel tehismaterjali kasutamist
Rõduvaip, jalgpallimuru ja kergkruus

Saaremaa vald võib tänasel vallavolikogu istungil saada uue kalmistute kasutamise eeskirja, mis peab sobimatuks kujundada hauaplatsi tehismaterjalidega, nagu näiteks kergkruus, tehismuru või ehituskivid. 

Kudjape kalmistu töötaja Marika Jürisson ütles, et sobimatuks peetud materjalidest kõige enam kasutatakse kergkruusa, mis hakkas Kudjape surnuaial levima umbes 15 aastat tagasi. 

Haud, kus kergkruusa esimesena kasutati, asus tee ääres. Inimesed jalutasid mööda, võtsid eeskuju ja uus trend levis kiiresti nagu riidemood. "Läksin millalgi Karja surnuaeda ja juba oli see seal ka," rääkis Jürisson. "Me olime täiesti hädas."

Marika Jürissoni sõnul hakkasid inimesed kergkruusa kalmistul kasutama selle kerge kaalu tõttu. Tavalisest kruusast neli korda kergema 40-liitrise koti suudab ehituspoest välja tassida ka naisterahvas. 

Savist valmistatud kergkruus ei ole iseenesest kunstmaterjal, kuid meenutab oma väljanägemiselt pigem uluki väljaheidet. Nüüdseks kasutatakse kergkruusa hauaplatsidel järjest vähem. Jää sulamisega tõuseb kergkruus vee pinnale ja vesi uhub selle üle haua äärde minema. Seetõttu on väga paljud kergkruusa välja vahetanud. 

Jürissoni sõnul pole kergkruus esteetiliselt sugugi kõige maitsetum materjal, mida inimesed haudade kujundamisel kasutavad. Haua kattematerjalina on käiku läinud ka heleroheline rõduvaip, jalgpallimuru, tänavaplaadid ja kõnnitee äärekivid. Üks väikene hauaplats kaeti koguni läikivate heleroheliste vannitoaplaatidega, mis hiljem siiski liivaga kaeti. 

Muinsuskaitseameti  ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu ütles, et kalmistu on võrreldav pargiga, kuhu sobituvad looduslikud materjalid. Tänavaäärekivi tuleks Mäesalu sõnul kasutada ikkagi otstarbekohaselt, mitte hauaplatside ääristamiseks. 

"Kahtlemata on see esteetikaküsimus, aga küsimus on ka selles, kuidas me suhtume oma esivanematesse," rääkis ta.  

1996. aasta lõpust kalmistul töötav Marika Jürisson ütles, et jätkuvalt kasutatavad saarlased haudade kujundamisel liiva, ent Kudjape kalmistu uues osas domineerib killustik. 

"Uus osa on täiesti uue stiiliga – graniitääred ja graniitkillustik," sõnas kalmistutöötaja. "See ei ole halb variant, näeb ilus välja."

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Hauaplatsi hooldaja saab vallalt kasutusloa

Kui praegu väljastatakse hauaplatsile kasutuslube vaid Kudjape kalmistul maetute omastele, siis edaspidi hakkab sama toimuma ka Saaremaa ülejäänud matmispaikades. Kasutuslubade laienemist kõikidesse Saaremaa surnuaedadesse näeb ette uus kalmistute eeskiri, mida Saaremaa vallavolikogu sellel nädalal arutab.

Saaremaa Halduse juhataja Ainer Tiitsoni sõnul kohustab kasutusluba omanikku hauaplatsi korras hoidma. "Saame nüüd kellegi poole pöörduda, kui haud ei ole korras," lausus ta. Hauaplatsi tuleb hooldada vähemalt kord aasta jooksul. Kasutusluba sõlmitakse matmisprotseduuride käigus kalmistul kohapeal. 

Kalmistute kasutamise eeskirjaga tutvunud valla ehitus- ja keskkonnakomisjoni hinnangul vajaks eelnõus rohkem lahtiseletamist, kuidas hakkab hauaplatsile kasutusloa väljastamine toimuma.

Saaremaa valla ehitus- ja keskkonnakomisjoni liikme Natalija Leiteni sõnul jääb selgusetuks, mille järgi otsustakse, kellel sugulastest on õigus kasutusluba saada ja kellel mitte. Sugulaste vahel on suhted mõnikord väga kehvad ja nii võib kasutusloa saada inimene, kes ise hauda korras ei hoia, kuid ka teisi seal näha ei taha. "Tean juhuseid, kus tütrel ei lubata isa hauale minna, sest isa õed arvavad, et tal ei ole õigust seal isegi lille vaasi panna."

Tiitsoni sõnul ei anna hauaplatsi kasutusluba õigust kedagi takistada hauale näiteks lilli toomast või selle ümbrust korrastamast. Kudjape kalmistul väljastatakse kasutuslube juba kaheksa aastat ja kellegagi pole raginaks läinud ega probleeme tekkinud, kinnitas Tiitson.

Saaremaa vallas on kokku 30 kalmistut, seni kehtisid igas osavallas omad kalmistute eeskirjad.  

Ain Lember

Tagasi üles