KADRI MÄGI-LEHTSI ⟩ Kuressaare haigla suhtlus tuginegu selgusele

Kadri Mägi-Lehtsi.

FOTO: Erakogu

"Tundub, et Kuressaare haigla suhtlus kogukonnaga on sujunud väga hästi. Küllap aga pole neid samu suhtlemisoskusi piisavalt kasutatud oma meeskonnas, haiglas ja ka laiemas meditsiiniprofessionaalide kogukonnas," kirjutab Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi. 

Mind ajendas mõtisklema SA Kuressaare Haigla nõukogu esimehe Kalle Laaneti arvamuslugu "Organismi tervis sõltub organite tervisest" 21. mai Saarte Hääles. 

Kuressaare haigla jaoks olen ma kõrvalseisja, isegi mitte saarlane, kuid keegi, kes hoolib ja soovib, et Saaremaa tervishoid pakuks kindlus- ja turvatunnet, et kui midagi peaks juhtuma kõige kallima varaga, mis meil on, tervisega, siis tean, et siin saan ma abi – parimat, mis võimalik – ja Saaremaal saadakse hakkama. 

Jah, Saaremaal saadaksegi hakkama! Olen väga-väga veendunud, et kogu Eesti on saanud koroonaviirusega hästi hakkama, just eelkõige selle tõttu, et see kroonimata kuningas alustas oma vallutusi Kuressaarest. Kujutagem ette, kui see oleks juhtunud Otepää suusavõistlustel koos selle järelpidudega, kuhu oleks tulnud väga palju inimesi erinevatest riikidest. Või siis  Kirkorovi kontserdil 7000 pealtvaatajaga? Saaremaa sai lukku pandud ja kiiresti – just see päästis kogu Eestit halvimast. Kuressaare haigla ja kogukond said väga hästi hakkama. Sügav kummardus ja tänu!!!

Suhtlus – tähtsaim vahend

Ja nüüd siis räägitakse, et haiglas on suhtlemisprobleemid. Kas ikka on? Ja kas suhtlemisprobleemid? Mis üldse on suhtlemine? Definitsioon ütleb, et suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. 

Tundub, et kogukonna ja haigla suhtlus on sujunud väga hästi. Mitte kunagi varem pole haigla olnud niipalju sotsiaalselt aktiivne ja pildil, suhelnud erinevate kanalite kaudu nii saarlaste kui ka kogu Eesti meediaga ja isegi viinud Saaremaa BBC kanalisse. Küllap pole neid samu suhtlemisoskusi piisavalt kasutatud oma meeskonnas, haiglas ja ka laiemas meditsiini professionaalide kogukonnas. 

Siit edasi viis mind mõte uitama suhtlemisele kui eesmärgile või vahendile. Mis on suhtlemine juhi jaoks? Mulle tundub, et see on lihtsalt üks vahend – ilmselt kõige olulisem vahend selleks, et meeskonda innustada eesmärgi poole liikuma, täitma oma missiooni,  juhinduma väärtustest. Aga mis on Kuressaare haigla missioon? Võin arvata, et "pakkuda saarlastele ja Saaremaa külalistele parimat võimalikku arstiabi" või hoopis "olla kogukonna haigla, mis pakub professionaalset tervishoiuteenust" või "olla kogukonna tervisealase teadlikkuse parendamise eestvedaja ja pakkuda kohapeal võimekuse piires arsti- ja hooldusabi". Tegelikult mina ei tea, mis on Kuressaare haigla eksistentsiaalne sisu. Tean aga seda, et juhtimise aluseks on iga meeskonnaliikme teadmine, milleks meid kui meeskonda vaja on ja mis on minu kui üksiku spetsialisti, professionaali roll selles meeskonnas. See meeskondlik sidusus võib olla väga lühike ja lihtne, näiteks "Alati Teiega!", kuid see peab olema meeskonna loodud ja ka tunnetatud. 

"Olen väga-väga veendunud, et kogu Eesti on saanud koroonaviirusega hästi hakkama, just eelkõige selle tõttu, et see kroonimata kuningas alustas oma vallutusi Kuressaarest."

Kui on teada, miks meid vaja on, siis järgneb küsimus: kuidas me seda teeme? Ja see, kuidas, ei ole veel strateegiline plaan, arengu- ega tegevuskava, vaid väärtused, millest lähtuvalt me teeme eespool nimetatud plaane. 

Millised on Kuressaare haigla põhiväärtused? Jällegi – mina ei tea. Saan vaid tuua näiteid teistest haiglatest. Põhja-Eesti regionaalhaigla põhiväärtused on: pühendumine ja professionaalsus; hoolivus ja vastutustundlikkus; avatus ja koostöövalmidus. Kliinikum: hoolivus, pädevus, usaldusväärsus. Pärnu haigla: asjatundlikkus, koostöö, vastutus, hoolivus. Viljandi haigla kodulehelt saab lugeda: "Me väärtustame inimest ja tema omapärasid. Meie põhiväärtuseks on positiivsus – kanname elurõõmu ja sisendame lootust, peame oluliseks elutahet, armastust, tasakaalu ja rahulolu." 

Võib tunduda, et need on vaid tühjad ja pealegi sageli sarnased sõnad. Just seda nad ongi, kui need pole koos meeskonnaga loodud, läbi arutatud ja prioriteediks seatud. Kui aga väärtused on meeskonnaga üheselt mõistetud, siis saab neist võimas tööriist nii meeskonna enda professionaalses arengus kui ka kogukonna jaoks missiooni täitmisel. Võtame näiteks tavapärasteks märksõnadeks professionaalsus, pädevus – kui oleme lahti mõtestanud, mis on nende sõnade sisu, siis saab vastavalt ka arengu- ja tegevuskavas välja tuua koolitusvajaduse meditsiinilise professionaalsuse tõstmiseks või hoopis juhtimiskompetentside arendamiseks. 

Avatumat kuulamist!

Ainus viis teada saada, kas liigume õiges suunas, on tagasiside, selle küsimine, analüüsimine ja vajalike muudatuste elluviimine. Kui meeskond arvab, et hoolivus on oluline, ka siis on oluline ühtne arusaam – hoolivus kelle suhtes ning millal ja kuidas? Kas hoolivust tuleb näidata üles klientide, patsientide, külastajate, kolleegide, kogukonna või ühiskonna suhtes? Just taolisele selgusele saab tugineda ka kommunikatsioon, suhtlus – kellega, kuidas, miks ja kes meeskonnast suhtleb. 

Lõpetuseks tsiteerin Artur Alliksaart: "Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu." 

Soovin Kuresaare haigla meeskonnale avatud kuulamist, et teabevahetuse protsessis saavutataks vastastikune arusaam Kuressaare haigla rollist Saaremaa ja ka kogu Eesti tervishoiumaastikul. Ning et igal saarlasel ja Saaremaa külalisel oleks kindel teadmine, et Kuressaare haigla töötajad on professionaalid oma alal ning kõik Saaremaal abi vajajad on heades ja hoolivates kätes: "Alati Teiega!" 

Tagasi üles