Andres Tamm ⟩ Mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härgadele

Jurist Andres Tamm

FOTO: Erakogu

"Betoonist rulapargi rajamisega Kuressaare muinsuskaitsealale tekitati vähemasti 25 000 euro suurune kahju – seega on kuriteo koosseis igal juhul realiseeritud," kirjutab jurist Andres Tamm.

Mõni kuu tagasi kirjutasin kohalikus lehes, et Kuressaare linnapargis, mere pool, muinsuskaitsealal, oli alustatud mingisugust betoonist „suurehitust“. Nagu praeguseks selgunud, on tegemist „rulapargiga“. Selle julges valla arhitekt Mark Grimitliht koos vallavanem Madis Kallasega ebaseaduslikult sokutada Kuressaare muinsuskaitsealale ja Kuressaare linnaparki kirjanik Albert Uustulndi monumendi naabriks ilmselt üksnes põhjusel, et nii rasket betooni on väga keeruline sealt eemaldada.

Nii ongi. Lugesin imestusega 9. juuni Saarte Häälest, et rääkimata ühegi vallaametniku distsiplinaarvastutusele võtmisest niisuguse teo eest, seda rajatist ebasobivast kohast ilmselt ka ei eemaldata. 

Muinsuskaitseamet rulapargile kui jõhkra rikkumise tulemusele tagantjärele luba ei anna ning sunnib ebaseaduslikult tehtu lammutama.

Kui linnakodanik, ptui, vallaelanik viib lossivallide taha mere äärde 30 kantmeetrit betooni, siis nimetatakse seda karistusseadustiku paragrahv 364 lõike üks järgi keskkonna saastamiseks.

Mulle kui juristile jääb arusaamatuks abivallavanem Jaan Leivategija väide, et  distsiplinaarmenetluse algatamiseks pole põhjust, kuigi ehitusloa väljaandmisel tehti vigu,  olid need tekkinud planeeringute tõlgendamisest, mitte ametialasest rikkumisest. Kuidas saab ametnik välja anda ehitusloa, kui Kaarma valla ja Kuressaare linna ühisplaneering nõuab Kuressaare ranna-äärsel alal ehitiste püstitamiseks detailplaneeringut?

Detailplaneeringu peab koostama ka siis, kui ehitusõigus soovitakse anda 20-60 m2 ja kuni 5m kõrgusele ehitisele. Kuna tegemist on Muinsuskaitse tsooniga, siis tuleb saada Muinsuskaitse eritingimused, teha detailplaneering, korraldada avalik konkurss projekteerimiseks ning alles seejärel teha Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projektdokumentatsioon.

Mis puutub siia planeeringute tõlgendamine ja missugused planeeringud siis lubavad nimetatud alale ehitiste tegemise ilma nende kooskõlastamiste, projektide, detailplaneeringuta ja avaliku konkursita? Ilmselt on see lubatud jupiteridele Saaremaa Vallavalitsuses, mitte aga härgadele ehk vallaelanikele.

Kui linnakodanik, ptui, vallaelanik viib lossivallide taha mere äärde 30 kantmeetrit betooni, siis nimetatakse seda karistusseadustiku paragrahv 364 lõike üks järgi keskkonna saastamiseks – "aine, energia või jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele".

Kas betoonkärakas tekitab olulise kahjuohu veele, pinnasele või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele, see on hindamise küsimus. Küll aga võin täie kindlusega öelda, et sel kohal, kus praegu laiutab betoonist monstrum, kasvas hulgaliselt sõrmkäppi ja käopõllesid, mis on kaitsealused orhideed. Ilma uuringuta sinna nn rulapargi ehitamine hävitas mitmed orhideed, mis ei ole ainult "oht taimeliikide isenditele", vaid otsene oluline kahju, mis on kvalifitseeritav sama sätte teise lõike järgi.

Ja veel. Kohalikule omavalitsusele on pandud järelevalvekohustus, et omavalitsuse territooriumile ei ehitataks ebaseaduslikult.

Kui omavalitsus ise asub ehitama ilma seadusliku aluseta, siis on selline tegevus karistusseadustiku paragrahv 291 lõige 1 järgi kvalifitseeritav riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamisena. Riiklikku järelevalvet teostava või kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju.

Et selle betooni valamisega tekitati vähemasti 25 000 euro suurune kahju (arvestamata selle betooni äravedu), siis on kuriteo objektiivne koosseis igal juhul realiseeritud.

KOMMENTAAR

Abivallavanem Jaan Leivategija:

Oleme rulapargi teemat meedia vahendusel juba korduvalt kommenteerinud. See rulapark on ajutine ehitis, millel on ehitusluba ja ka kasutusluba. Seega on tegemist on õiguslikel alustel püstitatud ehitisega. Toonitan, et rulapark ja ka lossihoovi tuuleveski on mõlemad ajutised ehitised, mille säilitamise küsimus lahendatakse lossi ümbritsevale puhkealale valla poolt algatatud detailplaneeringuga."

Tagasi üles