ÜLESKUTSE ⟩ Andke teada ohtlikust karuputkest

Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk

Keskkonnaamet ootab teavet karuputke võõrliikide uutest kasvukohtadest, et panna piir nende ohtlike taimede levikule.

Oluline on teada anda ka üksikutest taimedest, sest üks taim võib anda kuni 100 000 seemet. Just praegu on karuputke võõrliike lihtne tähele panna, sest kätte on jõudnud nende õitseaeg.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, seetõttu tuleb neid tõrjuda. Riikliku tõrje õnnestumiseks on meil vaja teada kõiki karuputke võõrliikide kasvukohti. Ootame infot taimede leiukohtadest nii metsas, tagahoovis kui ka põlluservas – nii 100-taimelistest kolooniatest kui ka üksikute taimedega kohtadest.

Karuputke võõrliigid on 1,5 kuni 4 m kõrged ja säravvalgete õitega. Õiesarikates on üle 50, tipmises sarikas üle 100 väikese õisiku. Lehelabad on kuni meeter laiad ja üle meetri pikad, varred jämedad, soonilised, karekarvased, punakate täppide ja triipudega. Lähemalt saab lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Alates riikliku tõrje algusest jõuab keskkonnaametini igal aastal teateid uutest kasvukohtadest umbes sajal hektaril. Selle põhjal järeldame, et teadmata kasvukohti on üle Eesti jätkuvalt veel päris palju. Kõige suurem hulk teateid karuputke võõrliikidest laekubki nende õitsemisajal – säravvalgete suurte õisikutega taimed paistavad kaugele ja püüavad pilku. Teadaolevaid kasvukohti on üle Eesti ligikaudu 3000 hektaril ja neid saab näha maa-ameti kaardirakenduselt.

Taimest teatamiseks on kaks võimalust:

• tee karuputke võõrliigist foto ja saada asukohakirjeldus aadressile [e-mail];
• sisesta vaatlus loodusvaatluste andmebaasi. Kõik taimede uued kasvukohad kaardistatakse, lisatakse andmebaasi ja liidetakse riikliku tõrje plaanidesse.

Väga oodatud on ka maaomanike või kohalike elanike endi tõrjetegevus. Keskkonnaamet on sel juhul igati valmis nõuga aitama.