Ikka terit. Inimene oo ikka üks ännatumast mugav massakas. Kui maa laps olli, sai kua ikka vahest aruarva autuga mere eares käidud, kui vanadel olli aega viia. Ikka muudkut killadi-kolladi kaudu karjaarusid. Mõndas kohtas olli kohe mitu korda taris okasruadist aamulkusid lahti kisku ja pärast kindi jälle panna. Neh, ja tie olli lõpuks ikka umbe kasun ja paras läkuauk.
Nüdisel aal piaks oma kangete maasturitega, neh, ikka kohe merekalda välja piasma. Et üppaks ikka ühna autuuksest laraki! merre. Ja kui oo kielumärk ies, siis pargitse südametäävega tieots kindi ja köiasse töösis-möösis moega oma ojomise reis ää. Teesed aagu kaudu ruogu, et kua ojoma piaseks. Või neh, vielgid uhkem, kui sa mõnele siis midad ütled. Mineva laupa es jõva koa üks daame ää imesta, kui taale üteldi, et aaks oma autu pireks aaks iest ää, et karjamua kümnevõistlejad tulavad suure joosuga ja nende võistluse lõpp oo otsapidi meres. Noorik olli kole imestan oln, et kas siis lehmad joosvad? Mudud joosvad! Ja nendel oo kua ühtevalu pala ja tahtvad ennassid meres jahuta. Aga sedakorda es oln sial randas mingeid veisseid. Ollid puhtapuru inimesed.
Kulla paikest! Neh, mererandas oo lubatud kõikidel olla ja köia. Aga kõikidel ja võrsi. Mõni kipub ikka arvama, et taa oo teestest änam. Jah, ja neh, mis nie pärismualased sii üldse sõna võtvadkid. Muhulane oo pitka mielega küll, aga kui sie ing siis ühekorra täis suab, siis oja piip ja rillid! Ja kümme sammu oma jala pial astu, ep võta ometiks kua kellelgid tükki küljest ää mitte. Näeks kua korra, et kõikse kenamad kadagad oo meitel ja kuulaks, kui kena vaikne võib sial kadagate vahel olla.
Aga nüid ma luba, et ma rohkem ep tooduta. Aga seda ma tuleta küll miele, et tuleva laupa tihasse Muhus jälle kohvikume. Neid oo juba masu kümmekonna tükki ja seda änam kirjaskid. Valla kodulehe pialt suab täpsest tiada, kuskohtas ja mis kelluaegas ükskid lahti oo. Igatahes kodu põle taris suuremad kiedust selle pääva üles panna.
Olge siis munuksed!