/nginx/o/2020/07/22/13227034t1h6e8e.jpg)
Saaremaal levima hakanud Hispaania teetigudest lahtisaamiseks pingutavad ka kõige eakamad elanikud.
LIMUKAJAHT ⟩ "Korjame üles pintsetiga ja pistame armutult soolvee sisse"
23. juuli 2020, 00:28
“Me oleme jahil ja see on suur hasart,” räägivad Sõmeral elavad õdedest naabrinaised Linda Sepp (87) ja Lehta Salmistu (82).
Vanema õe kontole on kevadest saadik kogunenud juba tuhat hävitatud nälkjat, noorema õe hoovis leidub tigusid vähem. Eakate naiste võitlusvaim aplatest kahjuritest vabanemiseks näitab keemistemperatuuri. “Korjame üles pintsetiga ja pistame armutult soolvee sisse,” kirjeldab Linda ülesnopitud tigude saatust, rõhutades sõna “armutult”. “Ma nii vihkan neid,” tunnistab eakas naine.
Hispaania teetigu ehk lusitaania teetigu näeb enamasti välja pruunikas, kuid Linda väitel on ta trehvanud ka lumivalget eksemplari. “See oli albiino või kuidas neid nimetatakse,” sõnas naine. Lehta seevastu kohtas selle teo musta liigikaaslast.
Kummagi õe tõrjetöö kannab ilmselt vilja, sest tigude arv väheneb. Rekordpäeval korjas Linda sada kahjurit, nüüd piirdub korje enamasti paarikümne kuni poolesaja isendiga.
Tõrjetööst on kasu
Sõmera naaberkülas Mätasseljas pole enam talu, kus vihatud sissetungijat ei leidu. Külas usutakse, et kutsumata külaline levib ümbruskonda Sõmeralt ja mitte vastupidi. Kunagine Kärla vallavanem Enno Pildre silmas esimesi lusitaanlasi möödunud sügisel oma õuealal teel mesitarude juurde, kuid ei osanud neist siis veel erilist ohtu karta.
Astus loomakese lihtsalt jalaga laiaks ja arvas, et sellest piisab. Raske südamega luges Enno hiljem internetist, et talla alla jäänud nälkjas on põllumeeste ja aiapidajate rahvusvahelise haardega nuhtlus, keda pelgalt pealeastumisega minema ei peleta. Laiaks litsutud tigu jätab endast maapinnale munad ja levib ikkagi jõudsalt edasi.
Tigudest lahtisaamiseks või nende arvukuse kontrolli all hoidmiseks tuleb kahjurid üles korjata ja hävitada. Mätasselja aedades saavad muidu varjus püsivad teod mingiks ajaks silmale nähtavaks hommikul seitsme paiku, kui on niiske. Enno tõmbab kummikindad kätte, korjab limased elukad plastikämbrisse, kallab keeva veega üle ja matab labidasügavuselt maha.
Juba kuu aega nopib Enno oma aiast igal hommikul sadakond tigu. Tavaliselt roomavad nad muru peal, kuid juba leidub neid kõrvitsa- ja suvikõrvitsa õite peal. Enno meelest söövad need täitmatud limukad absoluutselt kõike, alates koera väljaheitest kuni liigikaaslasteni.
Vahel vihmase hommikuga kubiseb hoov tigudest nii, et pole võimalik neile peale astumata liikuda. “See on häiriv ja ebameeldiv. Ma ei saa enam õues käia, kui kõik ümberringi elab.”
Enno üks naabrinaistest on sel suvel korjanud juba 30 liitrit nälkjaid. Teine naabrinaine Pille Tänak korjas teisipäeva hommikul 300 tigu nii, et käsi oli ämbri tassimisest haige. Igal hommikul kulub tal tigude noppimiseks ja hävitamiseks 1–1,5 tundi. Pille tapab teod keeva veega ja viib surnud nälkjate sültja massi aia taha üle tee rohu sisse. Käega lüüa ta ei saa, sest juba praegu sööb ablas tegelane alumisi kapsalehti sõelapõhjaks.
“Elajad” lähevad soola
Pille ja Enno naabrimees Bert Aavasalu raputab purki korjatud elajad soolaga läbi. Paar päeva laseb vädida ja siis kaevab maasse.
“Mul 52 suurt maasikat olid seest tühjaks söödud ja nüüd on nad juba porgandipeenras,” muretseb Bert. Ta ennustab, et põllumeestel seisvad ees rasked ajad, kui külma talve ei tule. Külma talve on vaja, kordab ta.
Mätasselja rahvas usub, et mitmel pool Euroopas põllumajandusele suurt kahju tegev võõrliik jõudis Saaremaale istikutega, mille muld sisaldas väetisegraanulitega sarnaseid nälkjamune.
Asjatundjate soovitusel peavad tigudest jagusaamiseks neid korjama ja hävitama kõik naabrid, muidu pole tõrjest kasu. Enno Pildre aga viitab, et inimeste kohusetundlikust tegevusest üksi jääb väheks, sest eraisik ei lähe ju kahjureid korjama riigimaalt.
Lusitaania teetigu levib kõikjal Saaremaal
Keskkonnaametil valmis nutirakendus, mille kaudu saavad inimesed saata teavet kahjulike lusitaania teetigude leviku kohta Eestis.
Aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee saab arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu märkida Eesti kaardile koha, kus lusitaania teetigu nähakse.
Rakendusest saab vaadata kõiki varem kaardile märgitud lusitaania teetigude leiukohti. Kaardilt näeb, kus on võõrliiki täheldatud, et naabruskonna elanikud teaksid vajadusel kahjuri tõrjumiseks koostööd teha.
Eilse päeva seisuga oli Saare maakonnast laekunud infot lusitaania teetigude esinemise kohta Rootsiveres, Orissaares, Ridalas, Muratsis, Kuressaares, Mändjalas, Tammunas ja Sõmera kandis.
Lusitaania teetigu on võõrliik, keda Eestis nähti esimest korda 2008. aastal. Nüüdseks leiab neid mõnest piirkonnast juba massiliselt. See liik valmistab aiapidajatele meelehärmi, kuna on ablas aiasaaduste ja ilutaimede hävitaja.