Nõukaaja algus ⟩ Saatuslik august 1940 – Eesti annekteerimine

Urmas Kiil
Copy
„RÕÕMUMIITINGU“ TEEL: See pilt on tehtud Kuressaares 7. augustil 1940. Rongkäik on teel lossihoovi, kus toimus „pidulik“ miiting seoses eesti „astumisega“ Nõukogude Liidu koosseisu. Ees keskel kannab lippu endine kriminaalpolitsei komissar Mihkel Käe, kes õigel ajal vahetas poolt ja kandis hiljem keelt paljude oma kolleegide peale.
„RÕÕMUMIITINGU“ TEEL: See pilt on tehtud Kuressaares 7. augustil 1940. Rongkäik on teel lossihoovi, kus toimus „pidulik“ miiting seoses eesti „astumisega“ Nõukogude Liidu koosseisu. Ees keskel kannab lippu endine kriminaalpolitsei komissar Mihkel Käe, kes õigel ajal vahetas poolt ja kandis hiljem keelt paljude oma kolleegide peale. Foto: Saaremaa muuseum

6. augustil möödub 80 aastat meie lähiajaloo ühest kurvemast sündmusest – Eesti liitmine ehk annekteerimine (väga päevakajaline sõna seoses Krimmi sündmustega) Nõukogude Liidu koosseisu.

Alustuseks tuletagem meelde 6. augustile 1940 eelnenud sündmusi. Pooliteist kuud varem, 17. juunil oli alanud Nõukogude okupatsioon ja juba 21. juunil oli president Konstantin Päts Nõukogude Liidu jõhkra surve tõttu sunnitud ametisse kinnitama uue nn rahvavalitsuse eesotsas arsti ja luuletaja Johannes Varesega (kirjanikunimega Barbarus).

Muide, selle marionettvalitsuse koosseisus oli koguni kolm Saaremaa meest – põllutööminister oli Laimjalas sündinud Aleksander Jõeäär, teedeminister Pärsama mees Orest Kärm ja kohtuminister Kuressaarest pärit Boris Sepp. Ikka märkimisväärne panus, kui arvesse võtta Saaremaa elanikkonna osakaalu Eesti rahvastikus!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles