Roheline punase kõhuosaga kopter Kuressaare kohal on üsna tavaline nähtus. See on meie reanimobiil, mille nägemine või kuulmine ei jäta kedagi külmaks. Õnneks on ta meil olemas.
JUHTKIRI ⟩ Elupäästmine müriseva sireeni saatel
25. juuli 2020, 00:17
Keskmiselt maandub kopter Kuressaares 50 korda aastas. See tähendab – poolsada korda aastas on keegi nii raskes seisus, et mööda maad ja merd pealinna haiglasse sõitu ette võtta ei ole võimalik. Tuleb tellida õhutransport.
Arusaadav, et maakonnahaigla ei ole võimeline pakkuma kõiki neid võimalusi ja oskusi, mis on olemas Eesti suurimates haiglates.
Kopter on koostöö: lennusalk lendab, PERH-i või lastehaigla meedikud peal. Kuressaare haigla valmistab patsiendi nii hästi ette kui võimalik. Inimesed, kes tänases leheloos räägivad, ei ole kõikide meedikute ja kopterimeeskonna aadressil kiitusega kitsid.
Kuressaare haigla on Eestis oma kopteriplatsiga eeskujuks. Nii head maandumisplatsi naljalt mujalt ei leidvat. Paljudes suuremates Eesti haiglates tuleb tänaseni maanduda parkimisplatsil või sõita haiglasse lennujaamast. Seda juhtumitel, kus iga minut on kriitilise tähtsusega.
Aitäh.