TUUMARELV SÕRVES ⟩ "Raketid nägid täiesti tavalised välja. Neil oli vaid teine märgistus."

KASARMU EES: koos teenistuskaaslastega Maanteekülas. Vasakult teine leitnant Juri Kopljakov.

FOTO: Erakogu

Sõrve poolsaare tipus Maanteekülas elab praegu vaid üks inimene. Eelmise sajandi teisel poolel oli seal aga raketibaas, kus mõnda aega hoiti tuumalõhkepeadega varustatud õhutõrjerakette. Oma teenistust Maanteekülas aastatel 1984–86 nõustus meenutama praegu Moskvas elav Juri Kopljakov, kes leitnandina vastutas raketi laskeseadmete automaatika eest.

Tellijale Tellijale

Kunagist teenistuskohta külastanud keskealine mees alustas juttu hoopis kaugemalt. Tema sõnul oli saarel algselt kahurvägi, mis kattis kogu Moonsundi ala. Pärast sõda toodi Saaremaale aga raudteekahurid. "Olen kuulnud küsimust, miks see raudtee ootamatult üles võeti. Minu isiklik arvamus on, et siia saabusid esimesed raketid, mis asendasid kahurväe," pakkus Kopljakov.

Algul oli Saaremaal õhutõrjepolk, mis muudeti 1960. aastate lõpus brigaadiks. Selle staap asus toonases Kingissepas. Brigaadi koosseisus oli üks raketisüsteem S-200, mis oli mõeldud võitluseks vaenlase lennukitega kuni 300-kilomeetriselt distantsilt. See asus saare keskel nn Dejevo rajoonis (Karujärvel).

Tagasi üles