Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

ANDRES TAMM ⟩ Kui Tuule tn rahvas üldplaneeringu arutelul käis

Andres Tamm FOTO: Tambet Allik / Saarte Hääle arhiiv

Andres Tamm kirjutab, et kui Anija mehed said Tallinnas käigu tasuks kirju tagumiku, siis Tuule tänava rahvas tuli Kuressaare kultuurikeskusest Saaremaa valla üldplaneeringu arutelult ära terve nahaga.

See, et üldplaneeringu eskiisi avalikule arutelule 7. augusti õhtul Kuressaare linna elanikud eriti hoogsalt arutama ei tormanud – kokku oli meid seal ca 40 inimest –, oli ilmselt tingitud nii ametnikele sobivast soojast suveajast kui ka detailplaneeringu vallapoolse esitusvariandi kättesaamatusest valla kodulehel. 

Arvan, et tavakodanik seda internetist ei leidnud ja kui leidiski, siis ei saanud seda lahti, sest tegemist oli kurjasti ärapeidetud ja mahuka kunstilise dokumendiga. Ometigi ei väisanud koosolekut ükski vallaametnik, ei abivallavanem ehituse alal Leivategija ega ehitusosakonna juhataja Kallas, rääkimata vallavanemast enesest. Samas on tegemist valla ehituse ja arenduse alusdokumendiga, millest tulevased võimud peavad juhinduma.

Tuleviku kujundamine

Vastupidiselt vallaametnikele olid aga kohal kõik endised Kuressaare linna arhitektid, aga samuti muud Saare maakonnas tegevad arhitektid, kellel oli nii palju küsimusi üldplaneeringu eskiisi kohta, kuid millele vallaarhitekt Mark Grimitliht vastata ei osanud. 

Sellega näitas ta otseselt, et ta pole selleks tööks kompetentne ning ka seda, et üldplaneeringu eskiis on täies ulatuses puudulik. Ometigi vastas planeeringu peakorraldaja, et pärast puuduste parandamist ta kaalub, kas teha uus seadusekohane avalikustamine. Saab näha – kui parandusi on palju, sunnib teda selleks seadus.

Planeerimisseaduse paragrahv 1 sätestab planeerimise eesmärgi: luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Inimkeeli selgitades on planeerimine meie ühiskonna tuleviku kujundamine.

Ometigi tulid üldplaneeringu koostajad välja ettepanekuga teha rahvusvaheline motostaadion Roomassaare poolsaarel veelgi lähemale "Roomassaare oblastile" – elanike kogumikule –, umbes 600–700 meetri kaugusele Valguse, Tuule, Varju, Vana- ja Uus-Roomassaare ning Nooruse ja Talve tänavast, puidu ladustamisplatsist linna poole.

Küsisime siis vallaarhitektilt, kas eelmistes üld- ja maakonnaplaneeringutes oli motorada selliselt juba ära määratud, ning Mark Grimitliht vastas, et ei olnud. Siis küsisime, kas motoraja asukoha eelvalik on tehtud – ei olevat, ning seda polevatki vaja, kuna "peaingel" Mark Grimitliht on nii otsustanud. 

“Salaja ja omavoliliselt vallaarhitekti poolt üldplaneeringusse motostaadioni koha äramääramine ja sokutamine Roomassaare poolsaarele ilma kohtade eelvaliku ja eriplaneeringuta on seadusvastane ja karistatav.”

1

Vabariigi valitsus on määrusega kehtestanud olulise ruumilise mõjuga objektide /ORMO/ nimekirja, kuhu kuulub ka rahvusvahelisteks võistlusteks ettenähtud autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud rada. Selle vabariigi valitsuse määruse seletuskirjas on aga selgitatud, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja ORMO regulatsioon on sarnased, kuid alates 1. juulist 2015 on ka olulisi erinevusi. 

Kui kohalik omavalitsus saab taotluse ORMO objekti kohta, siis on kolm võimalust.

1. Ehitise asukoht on juba kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus valitud.

2. Ehitise asukoht on üldplaneeringus valitud kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse regulatsiooni alusel. Siis võib ehitise asukoha valiku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.

3. Ehitise asukohta ei ole üldplaneeringus valitud. Sel juhul tuleb algatada omavalitsuse eriplaneering ning läbi viia kaheosaline menetlus – ehitise asukohavalik ja detailne lahendus.

Vajalik eriplaneering

Kümne aasta jooksul on korduvalt esitatud taotlusi motostaadioni rajamiseks Roomassaare poolsaarele, kuid selle asukohta pole eelnevates planeeringutes kordagi kinnitatud. Seega pole planeeringu teostajal mingit muud võimalust, kui teha omavalitsuse eriplaneering staadioni asukoha eelvaliku ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega, nii nagu seda kehtestab planeerimisseadus. Salaja ja omavoliliselt vallaarhitekti poolt üldplaneeringusse motostaadioni koha äramääramine ja sokutamine Roomassaare poolsaarele ilma kohtade eelvaliku ja eriplaneeringuta on seadusvastane ja karistatav.

Kuigi rahvusvahelise motostaadioni algataja Raul Sink koosolekul kinnitas, et motostaadionil sõitvad autod ja mootorrattad teevad sama palju müra kui pesumasin kodus, siis ometigi polnud ta nõus planeerima motostaadioni asukohta ümber oma elumaja, kus mootorrattad oleksid teinud talle mõnusat pesumasina häält, kui ta lõunaunele suigub.

Ilmselt loodab Mark Grimitliht jällegi, et läheb nii, nagu see juhtus tal betoonkamaka paigutamisel muinsuskaitse alasse ning sellega ca 25 000-eurose materiaalse kahju tekitamisega maksumaksjale, kuid vallavalitsus ei teinud talle selle eest isegi distsiplinaarkaristust, kuigi ta süüteo ajalehes ise üles tunnistas. Ju jätavad vallaisandad selgi korral küündimatu töö eest Mark-poisi karistamata üldplaneeringu koostamisel, sest nad ei tea sellest midagi, sest  neid seal ju ei olnud.

Tagasi üles
Back