TERVIS ⟩ Kontsade kandmisega ei maksa üle pingutada
2. august 2022, 16:22
/nginx/o/2020/09/04/13322953t1hce6b.jpg)
Kaunis king ja kõrge konts on paljude jaoks naiselikkuse etalon. Hetkega annavad need visuaalselt pikemad jalad, kaunima rühi ja naiselikuma olemise. Paraku võib agar kontsade kandmine kaasa tuua terviseprobleeme.
Jalahooldusspetsialist Maris Uussaar rõhutab, et kuigi kontsakingad on naiste garderoobis sageli aukohal ja vägevast kingakollektsioonist keegi naljalt ära ei ütle, peab king jalga hästi passima, et vältida terviseprobleemide teket. Samuti ei tohiks kontsade kandmisega üle pingutada. "Kõigi inimeste jalad on erisugused, mõnel on jalalaba juba sellise ehitusega, et tal ongi kontsa mugav kanda. See oleneb jalavõlvist ja paljudest muudest faktoritest, mõni kannatab vabalt ka 10 cm pikkust kontsa kanda, samal ajal kui teine ei suuda end kuidagi isegi 5 cm peal tasakaalustada," räägib jalahooldusekspert.
"Kui naine paneb jalga niisuguse kontsaga kinga, mida kandes on ta jalg põhimõtteliselt samas asendis nagu baleriinidel, kui nad oma tantsusussid jalga panevad, on jalad ebaloomulikus asendis ja see tekitab kehas pingeid. Samas paari sentimeetri kõrgune konts on paljudele saanud harjumuspäraseks ja nendega käimine ei ole jalale ka niivõrd suure koormusega," selgitab Uussaar, lisades, et optimaalne kontsa kõrgus on 4 cm.
Nukid ja haamervarbad
Maris Uussaare sõnul näeb ta oma töös sageli kontsakingade põhjustatud jalakahjustusi, millest sagedasemad on näiteks haamervarbad ja luuprobleem hallux valgus ehk suure varba nukk. See tähendab, et suure varba välisküljele tekib suur ja enamasti ka valuline muhk, mida on varases staadiumis võimalik ortoosiga ohjes hoida, kuid tõsisemal juhul võib see vajada isegi kirurgilist sekkumist.
Haamervarbaid esineb Uussaare sõnul eriti sageli üle 50-aastastel naistel, kes nooruspõlves pigistasid jalga täpselt niisuguse kinga, mis saadaval oli, olgugi et see võis olla kolm numbrit väiksem. Uussaar lisab, et liiga väikeste kingade kandmine mõjub jalgadele laastavalt.
"Inimestel on kombeks valida jalanõusid, kaasaarvatud kingi, teadmisega, et kui tema jalanumber on 38, siis nii ongi. Samas näiteks jooksutossud peavad olema vähemalt 1,5 numbrit suuremad ning kingade puhul tuleb samuti jälgida, et need ei pigistaks," sõnab ta.
"Kuna veel mõnikümmend aastat tagasi ei olnud kingade valik kuigi lai, aga väärikad nõukogude naised pidid siiski kontsakingi kandma, võtsid nad eesmärgiks endale need kingad iga hinna eest jalga pigistada. Nahast kingi käidi isegi venitamas, kui need liiga väikesed olid, kuid enamasti pandi lihtsalt jalga, suruti varbad kinganina sisse puntrasse."
Sellisele väärkohtlemisele reageerisid varbad ning kogu keha paraja vastuseisuga, kuid peamised kannatajad olid puntrasse pigistatud varbad, mis üks hetk deformeerusid "haamervarvasteks". See tähendab, et deformeerunud varvas on keskmisest lülist painutatud ega sirutu enam lõpuni välja.
Kui see probleem tuvastatakse varases staadiumis, on haamervarvas veel ravitav, hiljem võib see fikseeruda ning vajada operatsiooni.
Kuigi nüüdsel ajal on kingavalik poes lai selleks, et igaüks endale paraja suuruse leiab, pole varvaste kokkupressimise probleem kadunud. Kitsaste ninadega kingad ja muud jalatsid on kaunid, kuid suruvad samamoodi varbaid painutatud asendisse. Varvaste hõõrdumine vastu jalanõu sisekülge tekitab lisaks sarvestumist ja konnasilmi.
"Kõige parem king on ümara ninaga ning õige suurusega. Kontsade kandmisel võib suureks abiks olla ka silikoonsisu, mis ei lase keharaskusel varbaid kinga otsa pressida ja fikseerib jalga paremini," räägib Maris Uussaar.
Kanda, aga mõõdukalt
Jalahooldusspetsialisti sõnul on naiste elu praegusajal oluliselt lihtsamaks muutunud, näiteks lubatakse endale tänapäeval kanda kleidi või seelikuga ka atraktiivsema väljanägemisega tenniseid. Aastaid tagasi olnuks säärane fopaa mõeldamatu.
Uussaar lisab, et kuigi kontsadest ei peaks täielikult loobuma, võiks kontsakingi kanda mõõdukalt.
Samas on naisi, kes sellest ei hooli. Kuigi päkad saavad kontsadel eriti suure koormuse ja muutuvad tihti juba mõnekümnemeetrise jalutuskäigu peale valulikuks, ei ole see Marise sõnul paljudele takistuseks. "Nende soov kontsakingi kanda on palju suurem kui sellest tulenevad ebamugavused." Ta märgib, et kontsadel käimine vajab kindlasti ka harjutamist ja harjumist ning ajapikku peaks päkavalu vaikselt tagasi tõmbuma.
Samas mõjutab kontsakingade kandmine mitte ainult kehaasendit ja koormuse jaotust jalalabadele, vaid ka põlvi, puusi, samuti lülisammast, õlgu ja isegi kaela.