Keeltehuvi meelitas saarlased kohvikusse

NORRA KEEL ON PÕNEV: Tristan Vaiksaar õppis uusi sõnu Krista Suppi (vasakul) ja Piret Purdelo-Tomingase juhendamisel. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaares avas üheks pärastlõunaks uksed iseäralik kohvik, kus sai õppida rohkem kui kümmet keelt.

Euroopa keeltepäeva puhul olid Kuressaare kultuurikeskusesse oodatud kõik keeltehuvilised, lastest eakateni. Menüüsse kuulusid lisaks kohvile 15 minuti pikkused keeleõppetunnid: hiina, hispaania, iiri, kreeka, leedu, norra, poola, prantsuse, saksa, soome, taani, tšehhi, türgi ja ungari keel. 

“See formaat sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele,” kinnitas keeltekohviku korraldaja Elis Paemurd, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik. “Selge see, et veerandtunniga keelt selgeks ei õpeta, aga mõni oluline sõna või lause ikka meelde jääb.” 

Miks kuulus õpetatavate keelte hulka ka eesti keel, mida enamik Saaremaa inimesi räägib emakeelena? “Käimas on ju üleilmne eesti keele õppimise nädal,” põhjendas Paemurd.  

 “Paljusid üllatab, et meil on norra keelega nii palju ühiseid sõnu: pannekake ehk pannkook, tårn ehk torn, gaffel ehk kahvel.” - Krista Suppi

Luce kooli poiss, 9-aastane Tristan Vaiksaar leidis pärast koolitunde, et võimalusest pisut keelt õppida tasub kinni haarata. Parasjagu oligi Tristanil käsil norra keele tund, õpetajaiks Krista Suppi ja Piret Purdelo-Tomingas.

“Tahan norra keelt õppida, sest mu emaema elab Norras,” ütles Tristan. Korra on ta seal vanaemal ka külas käinud. “Käisime kalal koos delfiinidega,” mainis Tristan. 

Norra keeles oli Tristan selgeks saanud juba õige mitu sõna, näiteks arvud ühest kümneni ja lause: “Minu nimi on Tristan.”

Kuigi keeltekohvik oli avatud olnud vaid pisut üle tunni, oli norra keelt õppimas käinud juba kuus inimest: viis last ja üks täiskasvanu. 

“Paistab, et lastele meeldib norra keel,” ütles Tallinnas norra keelt õpetav Krista Suppi. “Paljusid üllatab, et meil on norra keelega nii palju ühiseid sõnu: pannekake ehk pannkook, tårn ehk torn, gaffel ehk kahvel.”

Teises saali otsas kordas samuti 9-aastane Ats Gregor Kasin õpetajate Jekaterina Aleksejeva ja Martina Vilinichi järgi parasjagu itaaliakeelseid toitude nimetusi. “Varem ei teadnud ma selles keeles ühtegi sõna,” tunnistas ta ja lisas: “Mulle meeldib see, kuidas itaalia keel kõlab!”     

Õpetajate sõnul oli itaalia keele huviliste seas igas vanuses õpilasi, nii mehi kui ka naisi. Mõlemad õpetajad ise tudeerivad itaalia keelt Tallinna Ülikoolis. Õpetaja Martina tuli Eestisse ülikooli hoopiski Argentiinast. “Õppisin keskkoolis itaalia keelt ja tahtsin oma teadmisi täiendada,” põhjendas ta. 

Kõigis keeltes toimus kaheksa lühitundi eesti keele baasil. 

Keeltekohviku korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Kuressaare Kultuurivara, Tallinna Ülikooli ning Eestis tegutsevate saatkondade ja kultuuriesindustega.