NEEME KORV ⟩ Koroona laastab ka viiruseta. Kus on ravim?
25. september 2020, 00:18
/nginx/o/2019/01/10/12125699t1h4a8d.jpg)
"Mismoodi on su vaimu seis? / ei seisa nigu." Rebin siin need luuletaja Juhan Viidingu sõnad algupärasest kontekstist välja ja sobitan sügisesse 2020. Nagu tõusulaine, mis ujutab üle rannakivid, "kaotab" lautrite täispikkuse ja liivaranna, on koroonaviirusesse nakatumine taas kevadise taseme lähedal, mõjutades majandust ja inimeste elu.
Koroonaviirus on vastuoluline. Seda ei peagi üles korjama, et ta sind puutuks. Mõju ümbritsevale keskkonnale on sedavõrd suur, et tahes-tahtmata peavad igapäevaseid võitlusi ka täiesti terved inimesed. Eriolukorda ei ole, aga piirangud sunnivad argielu ümber korraldama.
Kes teaks paremini kui saarlased? Üks meie ettevõtte juhte koostas graafiku, mis näitas Tallinnas ja Harjumaal haigestunute arvu, mis keskmiselt on juba samal tasemel nagu kevadise eriolukorra ajal – keskmiselt 15 ja enam juhtu päevas. Kui meenutame kevadet, ei toonud pealinna piirkonda keegi statistikas esile. See näitab mu meelest eriti kujukalt, kui suure surve all oli Saaremaa, mis andis üldarvudes nii-öelda "põhja".
Inimene muretseb. Oma töökoha pärast eelkõige. Aga ka pereliikmete pärast. Pikalt ette planeeritud üritused-kavatsused tuleb taas ära jätta või ümber sättida. See ei ole ainult meelelahutus, vaid ka vaimu turgutamine, puhkus. Toon näite oma elust.
Kavatsesime kevadel minna perega reisile. Piletid olid pikalt ette ostetud, ajal, mil koroonast veel halli aimugi ei olnud. Reis õnnestus väikeste kuludega edasi lükata, aga praegu on selge, et sellest ei piisa. Seega jälle kirjavahetused pileteid müünud maakleri, lennufirma, kindlustusega. Üldiselt ollakse mõistvad ja abivalmid, aga… Aega ja närve kulub jälle kõvasti. Taas on olukordi, kus lähedasi ei saa vaatama minna ei haiglasse ega hooldekoju. Lastele tuleb seletada, et suurte sünnipäevade pidamine ei ole praegu okei. Pinged, pinged.
Soome turist jääb jälle piiri taha. Tartu majutusettevõtja Verni Loodmaa võttis teema lihtsalt kokku: kolmandik turismist on välisturist, keda enam ei ole, kolmandik on siseturist, keda ka pole, sest puhkuste hooaeg on läbi, ja kolmandik on soomlased. Kommentaarid on liigsed, igaüks mõistab ju ise. Soomes on siiski paljud teenused kallimad ning Tallinnas käiakse hambaarsti juures, juuksuris ja mujal. Mitte ainult viinapoes, nagu klišee räägib.
Minu hea kolleeg Äripäevast, meie raadiojaama toimetaja Rivo Sarapik kirjutas mõtlemapaneva loo, milles märkis: "Vaimse tervise häirekellad helisevad järjest valjemini." Rivo loo sügavam mõte oli selles, et me peame pöörama tähelepanu oma vaimu kosutamisele, et see ei oleks nõrk. Et see suudaks katsumustele vastu pidada. Et ei tekiks käega löömise tunnet. Et peaks vastu tööpingetele, mis kindlasti meil kõigil kasvavad. Ta viitab USA peaepidemioloogile Anthony Faucile, kes tõi välja hea vastupanuvõime sambad: piisav uni, vähe töödeldud ja toitainerikas toit ning stressi juhtimine.
Praegu kipume me liialt lootma koroonaravimile ja -vaktsiinile, mis lõpetaks (meie kujutlustes päevapealt) pandeemia ja seaks elu jälle rööbastele. Ärme ülearu looda. Arvestagem ka äriplaanides ja tuleva aasta eelarvetes, et nii lihtsalt see ei lõpe. Aga vastupanuvõime sammaste tugevdamine on küll ennekõike inimese enda kätes. Ja kui näed, et keegi vajab abi ning suudad seda pakkuda, siis mine appi. See ongi praegune ravim ja vaktsiin.