/nginx/o/2020/09/25/13371936t1hed5f.jpg)
"Mulle meeldib uute inimestega tutvumine nii kaua, kuni see jõuab perekonnanimeni ning kõik saavad järsku teada, et ma olen Kasjanenko," kirjutab saarlane Kariina Kasjanenko. "Aga see on ju venelase perekonnanimi, ütlevad nemad. Kas sa oled venelane? vaatavad nad mulle segaduses pilguga otsa. Tead, kõik russid on värdjad, aga sina tundud küll väga tore, üritavad nad mind veenda."
Ma olen 16 aastat russina eestikeelses keskkonnas elanud ning ma võin öelda, et mul on läinud isegi üsna hästi. Lasteaias sain ma mõnelt lapselt paar nõmedat kommentaari, kuid seda ma mõistan, sest ega selles eas ei suudagi lapsed oma mõtteid mõelda ja jagavad oma vanemate arvamusi. Ka põhikoolis hakati mulle russi-kommentaare tegema, kuid seda ei võtnud ma enam kiusamisena, vaid naersin kaasa, sest ma sain aru, et need on paratamatu osa russi elust.
Naljad ja solvavad hüüdnimed mind enam ei häiri, kuid mind paneb alati imestama, kui keegi tuleb mulle rääkima sellest, et venelastel ei tohiks olla õigusi ja üleüldiselt võiks kõik kuradi russid tuleriidale saata. Minu lemmiklause selliste inimeste suust on "Ma vihkan venelasi, kuid sina tundud tore". Aitäh, Peeter, ma tõesti vajasin seda praegu.
Sest kohe kindlasti mingisugune Ruslan Maxima tagant esindab kogu vene rahvust. Sest kohe kindlasti see, et Vassili sulle silla all peksa tahtis anda, tähendab seda, et minu kõige soojema südamega ja lillelisema iseloomuga venelastest vanemad ja sugulased tahavad sind nähes sulle nuga anda. Sest kohe kindlasti see, et mingisugune 97-aastane Ljubov Lasnamäelt ei taha eesti keelt ära õppida, tähendab seda, et kõik vene noored vihkavad eesti keelt ja eesti kultuuri ning on kahe käega selle vastu.
"Ise oled uhke eestlane, aga ei viitsi hümni ajal isegi püsti tõusta ning sinu emakeelehinded tõmbavad kogu Eesti keskmise alla."
Jah, mul on vene keele baasteadmised olemas, sest lapsepõlves ma kodus ainult vene keelt rääkisingi, kuid ausalt öeldes mul pole enam õrna aimugi, kuidas käänata või pöörata venekeelseid sõnu, sest ma olen nii pikka aega eestikeelses keskkonnas elanud, et vene keel on täiesti ära ununenud.
Üks kõige hirmsamatest hetkedest minu elus oli see, kui me käisime emaga poes ringi ning ta rääkis minuga vene keeles (kuigi ta oskab küll natuke aktsendiga, kuid üleüldiselt üsna hästi eesti keelt rääkida) ning ma sain järsku aru, et ma püüdsin temaga ainult eesti keeles rääkida ja läksin närvi, kui ta mulle vene keeles vastas, sest mul oli lihtsalt puhtalt piinlik teiste ees vene keeles rääkida. Sest venelaseks olemine on häbiasi.
Minu pere ajalugu on üleüldiselt üsna segane ja vene verest pole seal põhimõtteliselt haisu ka mitte. Kui üldse olen slaavi rahvusest, siis pigem ukrainlane, kuigi ukraina keeles oskan ma vaid kolm sõna öelda. Vanaema on üldse peaaegu puhas saarlane ning ikka olen kuulnud kommentaare nagu "Mine oma riiki tagasi!".
Minu lemmikosa vaidlemise juures on see, kui inimesed ütlevad mulle, et minu russi temperament hakkab välja lööma ja ma hakkan närvi minema. Aga kui sina peaksid igale inimesele seletama seda, et sa pole sugugi halb inimene puhtalt sellepärast, et sa oled eestlane, siis kas sina ei läheks lõpuks närvi?
Ja tegelikult üleüldiselt ma ei saa aru, millest sa räägid, Peeter. Ise oled uhke eestlane, aga ei viitsi hümni ajal isegi püsti tõusta ning sinu emakeelehinded tõmbavad kogu Eesti keskmise alla. Äkki pole Eesti probleem see vene rahvusest noor, kes hoolsalt eesti keelt õpib ja eesti kultuuri austab, vaid sina, kes sa oled siin "põliseestlane" ning kõike ainult välismaalaste kaela ajad.
Kariina Kasjanenko blogipostitus