MAAILM ⟩ Ebaharilik suvi 2020: kord uputus, kord põud
/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
3. oktoober 2020, 00:26
2020. aasta anomaalne suvi püstitas temperatuurirekordeid ning sellega kaasnes rohkesti orkaane, maastikutulekahjusid, põuaperioode ja üleujutusi, võtab kokku BBC News´i veebilehel ilmunud artikkel.
Osa riike kannatab põrgukuumuse käes, teised aga liigniiskuse käes või külmetavad. Teadlased räägivad, et säärased kontrastid kinnitavad meie planeedil toimuvaid kliimamuutusi. Ilmavaatluste alusel võib prognoosida, et suure tõenäosusega jõuab 2020. aasta viimase pooleteise sajandi kõige kuumemate aastate esikümnesse.
Säärased rekordid on muutumas halvaks traditsiooniks: 20 viimasest aastast kuulub juba 19 möödunud poolteise sajandi kõige kuumemate aastate hulka, kusjuures viimased kuus aastat on selles pingereas kindlalt esikohal. Peaks aga praeguse aasta viimastel kuudel kulgema kõik nii nagu seni, saab neid aastaid olema seitse seitsmest.
Seega võib öelda, et väide kliima globaalse soojenemise kiirenemisest saab järjekordse kinnituse. Mis omakorda tähendab, et ülemaailmse kliimakatastroofi ärahoidmise meetmed, milles jõuti kokkuleppele 2015. aastal Pariisi kliimakonverentsil, tuleb juba lähiajal ümber vaadata.
Aeg selleks on aga praegu ülimalt sobimatu, jätkab BBC. Koroonapandeemia on tõuganud maailma majanduse sügavasse kriisi, mistõttu loodushoiu ja keskkonnakaitse temaatika on valitsuste jaoks tahaplaanile nihkunud.
Kui võtta aluseks 1880. aastast toimuvad regulaarsed kliimamõõtmised, võib öelda, et 2020. aasta suvi kuulub kolme kõige soojema hulka. Näiteks maismaa ja maailmamere pealispinna temperatuur oli tänavu XX sajandi keskmisest näitajast koguni 0,92 ºC võrra kõrgem. See näitaja jääb kõigest 0,01 kraadi võrra alla möödunud 2019. aasta absoluutsele rekordile. Allajäämise peamiseks põhjuseks on ilmastikuolud lõunapoolkeral – tänavune talv oli seal mõnevõrra külmem kui tavaliselt.
Vähem jääd, enam torme
"Need pole rekordid, mille poole me peaksime pürgima," ütles BBC-ile Maailma Looduse Fondi (WWF) töötaja Gareth Redmond King. "Troopiline palavus võib ju põhjamaalastele, näiteks Briti saarte elanikele, meeldida, kuid tegelikult on see hoiatus ja järjekordne meeldetuletus kliimakriisist meie planeedil."
Ekstreemne kuumus on ebameeldiv mitmel põhjusel. Esiteks on see eluohtlik. Briti kuningliku meteoteenistuse andmetel on ebatavaline palavus viimase mõne aasta jooksul tapnud Udusel Albionil rohkem inimesi kui ükski teine looduslik kataklüsm.
Kliimasoojenemise peamine oht on niiskuse ja temperatuuri suured kõikumised... Tagajärjeks looduslikud kataklüsmid ja mõõduka kliima asendumine palju ekstreemsemaga.
Kuna maismaa pealispinna temperatuur pidevalt tõuseb, kuivab pinnas kiiresti, jää aga sulab. Tänavu juulis oli Arktika jääkate pea veerandi võrra väiksem kui viimase nelja aastakümne keskmine näitaja. Kirdeväil ehk Põhja-meretee oli aga tänavusel suvehooajal täies ulatuses jäävaba.
Ka orkaanide sesoon algas sel aastal ebatavaliselt vara. Juba juuli alguseks oli troopikavöötmes registreeritud ühtekokku 10 nimelist orkaani. Kui arvestust pidada poolaastate lõikes, on see rekord.
Tugevad tuuled ekvaatori piirkonnas viitavad aga La Niña fenomeni taastekkele. Tegu on loodusnähtusega, kus Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. Lõuna-Ameerika lääneranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem ja mõnevõrra jahedam. Samas tekib aga Atlandi ookeanil La Niña mõjul üha sagedamini väga võimsaid orkaane.
Nii näiteks prognoosib USA Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus (NOAA), et sel aastal tekib ühtekokku 19–25 võimast tsüklonit. Tavapäraselt on neid aastas olnud 12. Veel oletatakse, et orkaani taseme saavutab neist 7–11, millest omakorda 3–6 on kõrgeima hävitusjõuga.
Olukord Euroopas
Tänavu juulis vaevles pool Euroopast kuumuse käes, mistõttu paljudes piirkondades keelati isegi aedade kastmine ühisveevärgist võetava veega. Teine pool Euroopa elanikest pidi aga vihmakeepi kandma ja oma aedadest liigvett välja pumpama. Näiteks Soomes sadas juulis 2,5 korda normist enam ja ka keskmine temperatuur oli seal tavapärasest üks kuni kaks kraadi madalam. See-eest aga Portugalis oli tänavu viimase 90 aasta kõige kuumem suvi. Prantsusmaal oli tänavune suvi kuumim alates aastast 1959. Säärane on üleeuroopalise ametiasutuse Copernicuse Kliimaandmete Teenus (Copernicus Climat Change Service) statistika.
Teadlased on juba ammu öelnud, et globaalse kliimasoojenemise peamine oht seisnebki niiskuse ja temperatuuri suurtes kõikumistes. Selle tõsisemad tagajärjed on looduslikud kataklüsmid ja mõõduka kliima asendumine palju ekstreemsemaga.
Mis aga kõige hullem – kliimanähtuste kõrvalekalded normist pole mitte üksnes sagenenud, vaid need on muutunud ka palju pikaajalisemateks. Lähiminevikus on Euroopa juba üle elanud neli väga põuast aastat, mis on avaldanud mõju kogu kontinendi majanduselule.
Kuid see on alles algus, hoiatavad teadlased. Kui praegu kohe midagi ette ei võeta, võib XXI sajandi teisel poolel tekkida olukord, kus aastaid kestev põud tabab Euroopat pea seitse korda sagedamini kui seni.
Lõõskav päike Ameerikas
Euroopaga sarnane olukord valitses tänavu suvel ka teisel pool Atlandi ookeani. Samal ajal kui Ameerika Ühendriikide edelaosa vaevles erakordse kuumuse käes, tabasid keskosariike suuri üleujutusi põhjustanud tugevad vihmahood.
Kliimasoojenemise ja selle tagajärgede kõige eredamaks näiteks on kindlalt California. Augustis registreeriti Surmaorus ajaloo kuumarekord +54,4 kraadi. (Tõsi, 1913. aasta juulis registreeriti samas kohas temperatuur 56,7 ºC, mitmete tänapäeva ekspertide arvates pole toonane mõõtmistulemus aga usaldusväärne.) Seejärel algasid Californias viimaste aastakümnete vaat et suurimad elektrikatkestused, sest õhukonditsioneeride ja külmkappide massiline sisselülitamine tekitas ületarbimise.
"Californias ei ole kellelgi enam illusioone. Siin teavad kõik, et kuumus muutub meil üha enam kuumemaks ja põud on üha enam põuasem. Meie oleme globaalse kliimasoojenemise mõjuvõimu juba ammu tunda saanud," ütles osariigi kuberner Gavin Newsom.
Ilmavaatlused kinnitavad, et California keskmine temperatuur tõuseb kiiremini kui kogu meie planeedi keskmine temperatuur. Samas väheneb pidevalt sademete hulk. Selle tagajärg on, et igal aastakümnel kasvab metsatulekahjude pindala seal pea 40 protsendi võrra.