Küberpätid laenasid saarlase nimel hiigelsumma, mis kadus musta auku

ÜHED JA NULLID: Tuhanded eurod liiguvad korraks ohvri kontole, sealt edasi kohe järgmistele ja vahetatakse varsti kuskil välisriigis krüptorahaks. Foto: Gerd Altmann / Pixabay

"Üldiselt on raha tagasisaamine selliste petuskeemide puhul väga vähetõenäoline," on küberkuritegude uurimisega tegeleva Kuressaare politseiniku kurb sõnum ohvritele. 

Juhtivuurija Priit Sepp ütles Saarte Häälele, et Saaremaal on sel aastal algatatud veebikuritegude uurimiseks 24 kriminaalasja. Saarlastele küberkuritegevusega tekitatud rahaline kahju on 160 000 eurot.

Juhtivuurija Priit Sepp Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Eelmisel aastal oli samaks ajaks küberpättidega seotud kriminaalmenetlusi 15 ja üle-eelmisel viis. Politsei vaatab juba ette – tulemas on uus aasta, mil vabaneb pensioni teise samba raha ja turule jõudvate miljonite püüdmiseks leiutatakse kindlasti uusi nippe.

"Oleme hinnanud, et risk on väga suur," sõnas Sepp. "Aga juba praegugi on Saaremaa eriti rünnaku alla sattunud."

Kelmusi järjest rohkem

Kelmuste arv kasvab aasta-aastalt vaatamata sellele, et Kuressaare politsei teavitab avalikkust ohtudest regulaarselt. Suve hakul kirjutasime Saarte Hääles, et viie kuuga said saarlased petta kokku umbes 45 000 euroga. Ja need on vaid politseile teada olevad juhtumid. Paljud petta saanud inimesed ei lähegi politseisse või mis veel hullem – lootes juba kaotatud raha siiski tagasi saada, maksavad järjest juurde. 

Eriti piinlikud on ohvrite jaoks seksiga seotud šantaažijuhtumid. Kõige tavalisem muster on meeste meelitamine ülevõetud sotsiaalmeediakonto abil end veebikaamera ees paljastama. Kohe kui esimesed kaadrid käes, järgneb rahanõue. Saaremaal uurib politsei praegu kolme sellist kuritegu. 

Politsei hoiatab ka e-postikontode ülevõtmise eest. Võiks ju arvata, et mis ülevõtmisega ikka kaasneb. Mõned kirjad jäävad tulemata ja arveid ei saa kohe kätte.

Aga kui kontoga on seotud veel teised keskkonnad, näiteks Facebook või Paypal, saavad kurikaelad meili teel need kaaperdada. Vana parool lastakse lukku ja tellitakse uus, mille abil võetakse keskkonnad üle. Maksekeskkonna abil saab seejärel näiteks Wish.com kaudu hulgi kaupa tellida ja sinu Facebooki konto abil pakutakse Eesti inimestele kehvas eesti keeles hea hinnaga laenu. 

Investeerimiskelmuste summad on Saaremaal ulatunud paarikümne tuhandeni, "Brasiilia arstidest armukestele" on saarlannad saatnud summasid, mis ulatusid näiteks 9000 euroni. 

Priit Sepa sõnul on praegu kõige aktuaalsemad pankade nimel toime pandavad pettused. Tavaliselt saab inimene kõne Swedbanki numbrilt 6310310 või väidetavalt mõnest muust pangast. Helistaja on venekeelne, mida põhjendatakse sellega, et kõik eestikeelsed kliendihaldurid on hõivatud.

"Pangatöötaja" väidab, et ohvri kontol toimub kahtlane tegevus, sealt olla välismaale tehtud küsitavaid makseid. Et pank saaks makseid tagasi kutsuda, peaks kontoomanik minema arvutisse ja mobiil-ID või Smart-ID abil kinnitama avalduse politseile. 

Numbrid kästakse sisse toksida korduvalt ja iga kord, kui kontoomanik seda teeb, võetakse tema nimel laenu või tehakse ülekandeid. "Kui oled olnud korraliku maksekäitumisega, siis on sul võimalik ilma suuremate pingutusteta kohe saada mitu tuhat," selgitab Priit Sepp. 

Tuhanded eurod liiguvad korraks ohvri kontole, sealt edasi kohe järgmistele ja vahetatakse varsti kuskil välisriigis krüptorahaks. Sealt edasi on raha jälitada sisuliselt võimatu. Suurimad kaotused Eestis ulatuvad kümnete tuhandeteni.  

Samal moel on laenuorjusesse sattunud inimesed, kes on mõnesaja euro eest andnud pättidele kasutada oma ID-kaarti ja Mobiil-ID-d. Seejärel vormistatakse inimese nimele kiirlaenufirmadest nii palju laene kui võimalik. Saaremaal on kõige suurem kaotatud summa sel aastal 70 000 eurot. 

Priit Sepa sõnul on selliste kuritegude puhul probleemiks ühtse krediidiinfo puudumine, mille abil teised krediidifirmad saaksid kontrollida, ega inimene pole vahetult võtnud teisest asutusest suurt laenu.

"Soodne protsent"

Suuri summasid on saarlased maksnud "soodsa protsendiga" laenu saamiseks. Selliseid pakkumisi saadavad pätid masspostitusena e-posti teel, kuid ahvatletakse ka näiteks uudislugude kommentaarides või sotsiaalmeediapostitustes. 

Asja konks on muidugi selles, et laenu saamiseks tuleb maksta tuhandeid eurosid notaritasusid, lepingu tõlkimise eest või advokaadile.

Või siis näiteks tellib keegi Lätist kaupa, ent selle kauba müüja peaks enne omalt poolt tasuma kauba saatekulud ehk maksma kullerfirma UPS-talongide eest. Üks saarlane kaotas nii 1400 eurot. 

Samamoodi petetakse ka kullerfirma DHL nime all. Inimesele teatatakse, et tema pakk on kuskil, näiteks Leedus või Poolas kinni ja vaja on maksta täiendavat tollimaksu. Seejuures pole inimene üldse teadlik, et ta oleks mingit kaupa tellinud. Kuid lootuses, et väärtuslik kaup siiski kohale jõuab, ollakse nõus mitmesaja euro suuruseid kulusid katma. 

Üks saarlane sai eelmisel nädalal SMS-sõnumi, millega üritati talt andmeid välja petta Netflixi nimel. Tal paluti end voogedastusplatvormi veebikeskkonda sisse logida. Kuna inimesel Netflixi ei ole, teavitas ta politseid. Priit Sepa sõnul on see oluline, et politsei saaks avalikkust erinevatest skeemidest teavitada. 

Sepp tõdes, et kuna sellistest skeemidest raha tagasi saada on keeruline kui mitte võimatu, ongi seda olulisem ennetustegevus.

"Tuleb kogu aeg rääkida ja veel rääkida ning me Saaremaal oleme seda ka teinud. Mulle vähemalt tundub, et inimesed teatavad meile pettustest üha rohkem."

Ole ettevaatlik!

Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.

• Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
• Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
• Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000 või edasta info läbi kodulehe https://cyber.politsei.ee/.
• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

Allikas: PPA