Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

TOOMAS KASEMAA ⟩ Puudega ja puudeta

Toomas Kasemaa FOTO: Sander Ilvest / Saarte Hääle arhiiv

"Saaremaal on tekkinud probleem puudega inimestele Kuressaarde uue maja ehitamise osas. Pigem küll otseselt mitte ehitamise, vaid asukoha valiku osas. Kas säärane arutelu avalikkuses on aga õigustatud ja moraalne?" küsib linnakodanik Toomas Kasemaa. 

Kas me räägime asjadest, mis ei ole läbiräägitavad, ja jätame rääkimata asjadest, mis tegelikult on probleemsed?

Meil kõigil on õigus vabalt ringi liikuda ja valida endale elukoht. Vähemalt nii on kirjas meie põhiseaduse põhiõiguste osas. Seetõttu olen väheke hämmeldunud avaliku diskussiooni üle, milles kõik üritavad leida puudega inimestele sobilikku elukohta. Samas ei arvesta enamik arvajaist praegust olukorda ja informatsiooni, mida elamute rajaja AS Hoolekandeteenused kõigiga jagab.

Kohus aidata

Esmalt võime me ise väga erinevatel põhjustel, näit haiguse või trauma tõttu, jõuda puudega inimeste kategooriasse. Teisalt on inimesi, kes juba sünnist alates ei jõua enamiku inimestega vaimses arengus sammu pidada või on neil psüühilised häired. Kõik puudega inimesed vajavad ühiskonna abi ja sallivust. Meie kui kaaskodanike kohus on näidata oma empaatiat ja aidata kaasa neile normaalse elukorralduse tagamisel.

Inimese inimlikkuse mõõdupuu on tavaliselt tema ise. Kas teile meeldiks, kui teie ühiskonnale ohutu puude tõttu algaks avalik poleemika, kas te võite oma elukohas edasi elada, või kui soovite elukohta muuta, korjaksid tulevased naabrid omavalitsusele esitamiseks allkirju teie kolimise vastu? Ühiskondlik hoiak ega käitumine ei tohiks mõjuda otsese ahistamisena. Meeldetuletuseks lisan, et ahistamine on soovimatu käitumine, mis alandab inimväärikust või loob ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Me tahame ju olla tegelikult paremad, kui välja kukkus. Eriti kooli hoolekogus, kui arvestada seda, et mittediskrimineerimine ja koolikiusu vältimine on väga olulised teemad. 

Valikute valikud

Puuetega inimeste elamu asukoha valikul soovis AS Hoolekandeteenused, et neile väljastataks projekteerimistingimused ehituskrundile, mis asub riigimaal. Esmalt küsiti projekteerimistingimusi Õie 8 krundile, hiljem ka Lehe 1 krundile. 

Vallavalitsus leidis Õie 8 kinnistu puhul, et seal on tegemist vastuoluga kehtiva detailplaneeringu osas. Nimelt ei sobi kahekorruseline hoone nõukogudeaegse planeeringuga kehtestatud kolmekorruseliste hoonete vahele. 

Järgmiseks pakkus vallavalitsus omal initsiatiivil välja valiku ehitada puuetega inimestele elamu Sirge 1 krundile. Kõik oleks ju tore, kui siin poleks ühte suurt aga. Nimelt ei võimalda Sirge 1 krunt oma varasema suuruse ja maakasutuse tõttu sinna hoonet ehitada. Suur osa kinnistust oli Sirge tänav L1 krundi transpordimaa koosseisus. 

Juba pikka aega on kavandatud ja planeeritud viia Sirge tänav üle linna maale, sest praegu asub osa teest eramaal. Lisaks on pikemas perspektiivis planeeritud läbimurre Karja tänavalt mööda Sirge tänavat Marientali teeni. Täpselt sellele planeeritud ja krunditud teemaale tekitas vallavalitsus elamumaa ja soovib keset planeeritud teekoridori maja ehitamist puuetega inimestele.

Tõesti, ei meeldi mulle ja ilmselt veel paljudele, kui kord leitakse nõukogudeaegselt ehk okupatsiooniaegselt jooniselt üles korruselisuse nõue ja teisalt sõidetakse teerulliga üle praegu kehtiva riigikorra ajal planeeritud maakasutusest, kasutades samaaegselt elava kilbina puudega inimesi. See on kohatu käitumine, liiatigi veel avaliku võimu kandjate poolt.

Mina usun, et me saame olla paremad ja saavutada kokkuleppeid, polemiseerimata inimeste põhiõiguste üle ning ka inimgruppide ühiskonda sobivuse üle. Meil on ju õigus vabalt liikuda ja endale elukoht valida. 

KOMMENTAAR

Vallaarhitekt: otsusele eelnes põhjalik analüüs

Mark Grimitliht. FOTO: Erakogu

"Erivajadustega inimeste elamu jaoks oleks kõige sobilikum asukoht hoopis Kuressaare kesklinn," leiab vallaarhitekt Mark Grimitliht.

Sirge tänav jääb väljaehitatud tee asukohta ja kasutuses olevale maale. Tee kasutuse osas on vallal maaomanikega avaliku kasutuse leping sõlmitud. Tulevikus on plaan olemasoleva tee järgi katastrid joonida. 

Toomas Kasemaa arvamusloos mainitud detailplaneering on kehtiv dokument. Kui detailplaneering tühistada, siis vastavalt planeerimisseadusele on projekteerimistingimusega võimalik rajada ehitis ainult juhul, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. See tähendab, et kolmekorruseliste hoonete vahele peaks ka tänases seaduseruumis ehitama kolmekorruselise hoone. 

Lõplik otsus tehti erinevaid asukohti põhjalikult analüüsides, sealhulgas oli oluline ka eelarveline tasakaal. Linnaruumi seisukohast oleks erivajadustega inimestele mõeldud elamu jaoks kõige sobilikum koht kesklinn, kus oleks saanud kasutusse võtta tühjana seisva krundi ning kus teenused on kõige kättesaadavamad ja ruum kõige mitmekesisem.

Tagasi üles
Back