Saaremaa muuseum on juba pikemat aega mõlgutanud mõtet võtta aktiivsemale kasutusele Kuressaare lossi neljas ehk pööningukorrus. Saarte Hääl käis muuseumirahva lahke abiga uurimas, mismoodi näevad välja katusealused, kuhu tavakülastajad ei satu.
Alustuseks näitab muuseumi peavarahoidja Priit Kivi meile linnuse kagutiiva pööningut, mis asub roosa saali kohal. Sinna pääseb madala lukustatud kaarukse kaudu, milleni viib ahtake müüritrepp. Pööning on ootamatult kuiv, õhus pole tunda vanadele mitteeluruumidele omast lõhna, milles segunevad kopituse, tolmu, hiire- ja tuvisita aroomid. Varahoidja kinnitab, et närilisi satub lossi tõesti üliharva, nii nagu ka tuvisid ja muid tiivulisi. See on suur õnn, sest näiteks hiirekuningat lossi ruumidesse vahimeheks panna ei saaks – ringipatseeriv kass ajaks valvesüsteemi kohe lolliks.
