Marina ja Toivo Treima elust saaks kirjutada ja ehk peakski kirjutama raamatu. Nii mõlema elust eraldi ja siis veel ühisest eluteest omaette. Need raamatud oleksid värvikad, seikluslikud, õpetlikud ja innustavad.

Tellijale Tellijale

Toivo on sellega igati nõus. "Meie elu on olnud tõesti kirju, me oleme olnud oma tegevuse tõttu Nõukogude Liidust välja saadetud, oleme olnud põgenikena Itaalias ja Rootsis. Rootsi ei tahtnud meid ka alguses vastu võtta – kuna me hoidsime rännates raha kokku, ma habet ei ajanud ja nägin välja nagu eht ISIS-e (Iraagi ja Levandi Islamiriik on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, mis on eri nimede all olemas olnud 1990-ndate keskpaigast, T. K.) võitleja musternäidis. Kuigi seda ISIS-t sel ajal veel olemas ei olnud."

Niisiis oleks Marina ja Toivo kodu võinud olla ka hoopis mõnes muus riigis. Aga läks teisiti. Ja nagu ütleb Marina: "Meil puudus idee, et jääda elama väljaspool oma kodumaad. Meil on alati olnud vajadus kandva idee järele. Materiaalne heaolu ei ole piisav selleks, et mõtestada oma elu."