RAUL VINNI ⟩ Valimiste stardilipp on tõusnud

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
Raul Vinni.
Raul Vinni. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Eelmisel nädalal Saaremaa reformierakondlaste lendu lastud sõnum Jaanus Tamkivi asumisest valimistel esinumbri kohale oli sügiseste valimiste avapauk,” kirjutab Saarte Hääle ajakirjanik Raul Vinni. 

Teiste nimekirjade jaoks seati latt juba alguses üsna kõrgele ning selle ületamine kujuneb korralikuks katsumuseks. Üleüldse tõotavad 17. oktoobril toimuvad valimised hoopis teistsugust tulemust kui 2017. aastal. Võimalik, et kokkuvõttes võimujagamise üldpilt ei muutugi, kuid jõuvahekorrad kindlasti.

Jaanus Tamkivi esinumbriks asumine ei olnud üllatus. Ääri-veeri on ta seda mõtet viimastel kuudel meedias varemgi veeretanud. Kuressaare linnapea ametist tuule tiibadesse saanud, vahepeal pealinna rännanud ja kodusaarele tagasi jõudnud Tamkivi on ilmselgelt ka Saaremaa valla (omavalitsus)poliitika tipptegija, kellele pole ühelgi teisel nimekirjal võrdväärset kandidaati vastu panna. Kahtedel viimastel valimistel (Kuressaares 2013 ja Saaremaa vallas 2017) teiseks jäänud reformierakondlaste poolt oli see sisuliselt sundkäik, sest omavalitsusjuhi toolist kolmandat korda ilmajäämist nad endale väga lubada ei saaks. Käiks liialt au pihta. 

Ühtsus ja stabiilsus

Reformierakonna trump on alati olnud ühtsus ja stabiilne tulemus. Lisaks sellele, et pea kõik piirkonnad on erakonna poolt üsna hästi kaetud, on Reformil ka kindel pink, mis hääled ikka koju toob. 

See mängib suurt rolli just siis, kui vastastel ei ole mõnd eriti kõva staari nimekirja vedamas. Viimastel valimistel võis selgelt näha, et enamasti saadab erinevaid nimekirju edu siis, kui kerkib esile mõni staar. See on silma hakanud just nii Kuressaares kui ka kogu Saaremaal võidutsenud sotside puhul. 2013. aastal tegi puhta töö Hannes Hanso, 2017. aastal Madis Kallas. Eriti ilmekas oli eelmiste valimiste tulemus: sotside esinumber Kallas sai 1053 häält ja nimekirja teine, Marili Niits vaid 176. Kui esinumbrid kõrvale jätta, tõid Reformi nimekirja viis järgmist kokku 1036 häält, sotside omad 624. Kommentaarid on vist liigsed. 

Linnas ja vallas juhitooli hoidnud sotsid on paraku üsna nutuses seisus. Hannes Hanso lahkus volikogust üsna kiiresti ning tema veel eelmisel korral toodud sadakond häält (2013. aastal ainuüksi Kuressaares lausa 978) on läinud lumi. Hanso on poliitradarilt kadunud ja isegi tema tagasitulek ei tooks talle enam sellist populaarsust. 

Eelmine kord võidu koju toonud Madis Kallas astus koroonakriisi ajal tagasi. Tasub meenutada, et märtsis tagasiastunud Kallas sai oma käigu eest avalikkuselt palju kiita. Võimalik, et selle käigu intressid makstakse välja just valimiste ajal. Sellele räägib vastu asjaolu, et pealinna ametnikutööle läinud Kallas on pildilt sisuliselt kadunud. 

Jääb üle praegune vallavanem Mikk Tuisk, kelle kandideerimine sotside ridades oleks loogiline käik. Kui Madis Kallas siiski kandideerib, siis kes võtab esinumbri koha? Kas valimiste ajaks poolteist aastat valda juhtinud mehel on midagi vanadele kaladele vastu panna? Kahtlane.

Üks staari najal volikokku pääsenud nimekiri oli eelmistel valimistel EKRE, kelle esinumber Mart Saarso tegi isikuliselt kolmanda tulemuse. Esiotsa kõva küsija olnud Saarso aga taandus üllatuslikult volikogust ning sellega EKRE silmapaistmine ka lõppes. 

Isamaa kui Tootsi peenar

Kõige suurem küsimärk tulevastel valimistel on Isamaa nime kandev nimekiri. Eelmise aasta lõpus teatasid valimisliidud Saarlane, Meie Saaremaa, Sõrvemaa ja erakond Isamaa ühtse nimekirja loomisest. Kirju kooslus läheb valimistele lööma eelkõige mahuga. Kui võtta aluseks eelmiste valimiste nimekirjade pikkused, siis need neli koos annaksid kaugelt pikima nimekirja. Ja valimistel pikkus mõnevõrra ka loeb. 

Kui Saarlase valimisliit saavutas eelmisel korral kolmanda tulemuse, kuid jäi valitsusest välja, siis teistel valimisliitudel suures pildis kaasarääkimise võimalust polnud. Tõsi, Sõrvemaa võttis enamuse Torgu osavallakogus ja Meie Saaremaa eestvedaja Harry Raudvere maandus Mustjala osavallakogu esimehe kohal. Üllatuslikult jäi eelmisel korral volikogust välja Isamaa, kellele valimisliit on nüüd uus võimalus. Saab olema huvitav, kes võtab esinumbri koha: kas Saarlase käilakuju Mart Maastik või Isamaa juht Kaido Kaasik? Eelised paistavad olevat Mart Maastikul, alati sõnakal opositsionääril. Tõsi, Valjala osavallakogu juhtiv endine maavanem Kaasik on samuti vallavõimu jõudumööda kritiseerinud. 

“Kõige suurem küsimärk tulevastel valimistel on Isamaa nime kandev nimekiri. Kirju kooslus läheb valimistele lööma eelkõige mahuga.”

Isamaa on peale vaadates kui Tootsi peenar: maailmavaatelt kuulub sinna inimesi liberaalsetest ettevõtjatest kuni oma blogis “liberastidest” kirjutava Harry Raudvereni. Poleks ime, kui nii mõnigi seni Saarlase nimekirjas kandideerinu selle kirju kooslusega ei lepi ja mujale vaatab. Pealegi kuulub sellesse seltskonda inimesi, kes on vahepealsel ajal näidanud tõmmet mõne erakonna poole. Selline olukord on kindlasti Taga-Sõrves, kus sealne valimisliit sai eelmisel korral võidu aastaid Mihkel Undresti juhtimise all olnud Torgu piirkonnas. Nüüdseks võivad jõujooned taas muutunud olla.

Tasub meenutada ka asjaolu, et Saarlase toonane trump olid endiste väikevaldade juhid, kellest mõnestki on tänaseks vallaametnikud saanud. Mõni on ka avalikust elust taandunud. Selge see, et kui on minejaid, siis kindlasti leidub ka tulijaid. Loodus tühja kohta ei salli. Kas uued on aga samaväärilised? Isamaa on etteaimamatu. 

Oma tulemuse teeb kindlasti ära Keskerakond. Eelmiste valimiste eel sisuliselt varjusurmast välja astunud, saavutasid nad valitsuse väärilise tulemuse ning olid kuni eelmise nädalani valla koalitsioonis ainsad, kelle erakond ka riigis võimul oli. See tähendab nii mõndagi, millele valimistel rõhuda. Halvemaks Keskerakonna olukord vaevalt läheb, pigem vaid paremaks. Kui nüüd suudetaks leida vääriline vallavanema kandidaat ja nimekirja esiotsa mõned tugevad nimed tuua, võib sündida üllatusi. Iseasi, kust neid uusi nimesid ikka leida. 

Kes on uued tegijad?

Valimiste vahelisel ajal ei ole Saaremaal esile tõusnud sisuliselt ühtegi värsket ja jõulist poliitikut. Ainsana meenub abivallavanema kohale tõusnud Kristiina Maripuu. Arvata võib, et nimekirjadesse kerkib ka mõni noor ja usin vallaametnik. 

Suure valla ajal on kindlasti suurenenud külavanemate ja kogukondlike eestvedajate roll, mis suurde pilti alati ei jõua. Valimised saavad ka selle nähtuse lakmuspaberiks. Kindlasti ei tõuse sealt ülesaaremaalisi staare, kuid oma kogukonna hääled on iga nimekirja jaoks väärt täiendus. 

2017. aasta valimiste suurimaid üllatajaid oli üksikkandidaat Koit Kelder, kes teise tulemusega vaid napilt volikogust välja jäi. Hiljem saavutas ta riigikogu valimistel arvestatava tulemuse juba erakonna Eesti 200 ridades. Erakond tahaks kindlasti olla pildil igas omavalitsuses, kas ka Saaremaal? Kahtlane, et siit oleks nii palju kandidaate võtta, et saaks volikogusse pääsuks vajalikud hääled kokku. Arvatavasti sel põhjusel ei teki Saaremaal ka uusi nimekirju. Üllatusnimed oleksid teretulnud. 

Valimisteni on aega vähem kui üheksa kuud. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles