Saarlased läksid taas õnge ⟩ Veebikelmid krattisid firmalt 33 000 eurot

Kelmid viivad inimese eksitusse, et saada ligipääs inimese arvutile, andmetele ja pangakontole ning sealt raha varastada. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa firma kandis libaarvete alusel küberkurjategijatele üle 33 050 eurot, teise ettevõtte töötajad said pettusest aru ja 25 000 eurone kahju jäi olemata.

"Ühe juhtumi puhul saabus ettevõttele arve näiliselt nende koostööpartneri poolt selgitusega, et eelmisel päeval saadetud arve tuleks tasuda uuele kontole, sest pank oli ettevõtte konto sulgenud seoses kahtlaste tehingutega," rääkis Kuressaare politseijaoskonna juhtivuurija Priit Sepp.

Priit Sepp Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tegelikkuses olid kelmid võtnud üle koostööpartneri meilikonto ja muutnud arvel pangakontonumbrit. Seejärel tegi  ettevõtte raamatupidamine pahaaimamatult seni kindlaks tegemata inimestele ülekande üle 33 000 euro ulatuses.

Politsei alustas neljapäeval asja uurimiseks kriminaalmenetlust.

Ka teise sel nädalal avalikuks tulnud juhtumi puhul püüti Kuressaares tegutsevalt ettevõttelt valearve alusel raha välja petta.

Juhtivuurija Priit Sepp selgitas, et õnneks märkasid ettevõtte töötajad, et tegemist on pettusega ning ligikaudu 25 000 euro suurune kahju jäi olemata.

Võltsitud arve tasumise küsimus tuli raamatupidaja ja juhi vestluses välja juhuslikult ning viimasel hetkel.

"Valearve saadeti justkui ettevõtte juhi poolt. Tegelikkuses saabus e-kiri organisatsioonist väljastpoolt ning kelmid olid loonud juhataja nimega e-posti konto," märkis Sepp.

Võltsitud arve tasumise küsimus tuli raamatupidaja ja juhi vestluses välja juhuslikult ning viimasel hetkel.

Pettuste edetabelid

2019

14.–15.01.2019 peteti ettevõttelt libaarve alusel välja ca 86 000 eurot.

2.11–21.12.2018 petsid tundmatud isikud krüptoraha kaevandamise ettekäändel kannatanult välja ca 80 000 eurot.

27.04.2017–30.04.2018 peteti kannatanult investeerimiskelmusega välja kokku ca 25 000 eurot. Kannatanu kandis raha Hiina, AÜE ja Hongkongi pankadesse.

5.12.2018 peteti meili teel äriühingu juhatuse esimeest teeseldes välja maksesooritus ca 15 900 euro maksmiseks. 

9.11.2018–25.01.2019 peteti kannatanult välja 11 200 eurot.

Alates 29.05.2019 kuni 24.10.2019 pettis Svetlana Boronovkana esinenud isik kannatanult välja 8700 eurot.

9.08–12.09.2019 on välja petetud vähemalt 7100 eurot.

Võltsitud oli metsa raieõiguse võõrandamist tõendavat dokumenti ning omastatud raieõiguse müügist saadud tulu 6000 eurot. 

13.08–30.09.2019 kandis kannatanu laenu saamise eesmärgil tundmatutele isikutele ca 5900 eurot.

Mai 2019 kuni 9.07.2019 pettis seni tuvastamata isik interneti vahendusel välja 4000 eurot ning soovis veel täiendavalt 20 000 euro ülekandmist.

24.07.2019 kuni 1.08.2019 pettis Margaret Beckerina esinenud isik kannatanult laenu võimaldamise ettekäändel  välja ca 1600 eurot. 

6.08.2019. a siseneti pangakonto paroolide väljapetmise teel kannatanu pangakontole ja omastati ca 1000 eurot.

27.01.2019 müüs kannatanu okidoki.ee kolm mobiiltelefoni 350 euro eest Londonisse. Samuti kandis Paypali kaudu Nigeeriasse üle kokku 200 eurot. 

Ettevõte ostis teiselt ettevõttelt 500 euro eest ehitusdetaile, kuid kaupa ei saadetud ja raha ei tagastatud.

4.02.2019 saatis kannatanu fotoaparaadi Londonisse. Fotoaparaadi maksumus ja saatmiskulu kogusummas ca 450 eurot pidi tasutama PayPali kaudu.

11.09.2019 peteti meditsiiniseadme müümise läbi ebay.de keskkonnas välja 400 eurot.

18.05.2019 varastati Coop Plussi kaart, millega tehti erinevatest Coopi kauplustest tehinguid kokku ca 320 euro väärtuses. 

29.07.2019 pani kannatanu internetikeskkonda üles müügikuulutuse, et müüb kaamera objektiivi. Kokku lepiti hind 275 eurot. Kannatanu saatis kauba, kuid raha talle ei makstud. 

2020 

16.05.2019–7.10.2020 peteti välja 19 480 eurot.

12. veebruaril peteti interneti teel välja ca 14 700 eurot. 

30.06–9.07 petsid investeerimiskelmid inimeselt välja kokku üle 9000 euro, millest kiirlaenudena võttis ta 8500 eurot.

2020. aasta aprillist augusti lõpuni peteti välja vähemalt 8500 eurot.

Instgramis ja Hangoutsis Ameerika sõjaväelasena esinenud inimene pettis kannatanult välja 7700 eurot.

Facebookis ja Hangoutsis teise isikuna esinedes peteti kannatanult välja enam kui 4000 eurot.

2020. a mai jooksul peteti inimeselt Facebooki teel välja 3000 eurot.

12. augustil võeti inimese teadmata tema nimele kiirlaenu 2450 eurot. 

9. septembril võeti inimese teadmata tema nimele kiirlaenu enam kui 2400 eurot.

5.10–9.10 on interneti teel välja petetud kokku 1700 eurot. 

Juunis on ettevõtte krediitkaardiga omaniku teadmata tehtud internetis üle 30 ostu summas ca 1700 eurot.

2. märtsil tehti inimese teadmata tema krediitkaardiga lühikese aja jooksul kokku 83 tehingut summas ca 1700 eurot.

Juunis häkiti sisse 4G-ruuterisse ja saadeti kolme päeva jooksul 6445 SMS-sõnumit välismaistele numbritele, millega on tekitatud varalist kahju kokku üle 700 euro.

Mais pettis Instagramis ja Hangoutsis ÜRO vägede kirurgina esinenud isik inimeselt välja 500 eurot. 

18.09–21.09 peteti kannatanult telefoni teel investeeringuteks välja 430 eurot.

Aprillis tehti inimese teadmata tema krediitkaardiga kokku 4 tehingut summas ligi 400 eurot.

Inimeselt peteti interneti teel telefoni Samsung Galaxy S10+ ostu sooritamisega välja 340 eurot.

Juulis ostis kannatanu Facebooki kuulutuse põhjal köögiseadme. Kandis 290 eurot üle, kuid kaupa ei saanud.

Septembris leidis inimene Facebookist tööriistade müügikuulutuse  ning kandis müüjale üle 281 eurot, kaupa ei saanud. 

Allikas: PPA, prokuratuur

​

POLITSEI SOOVITUSED

• On täiesti loomulik, et kontonumbrid võivad muutuda. Seetõttu tuleks alati saabunud arve puhul üle kontrollida, kas kontonumber vastab tõele.

• Erilise hoolega tuleb üle vaadata, milliselt meiliaadressilt kiri on tulnud ning rakendada kõikvõimalikke meiliserverite turvaseadeid, mis aitavad kahtlasi kirju tuvastada.

• Samuti tasub ettevõtte jaoks läbi mõelda maksete autoriseerimise süsteem ehk tekitada olukord, kus enne suurema makse sooritamist vaatavad selle läbi vähemalt kaks inimest. Oluline on ka töötajaid järjepidevalt küberturvalisuse teemal harida.

• Kui märkate, et olete teinud valemakse, tuleb kiiresti võtta ühendust pangaga ning alustada makse tagasikutsumise protsessi. Oluline on võimalikult kiiresti võtta ühendust ka politseiga ning teavitada meid juhtunust.

• Üldjuhul asuvad kelmid välismaal ning raha jõudmist kelmideni ongi suurem tõenäosus takistada siis, kui inimene pettusest kiiresti aru saab. Vastasel juhul jõuab raha liikuda läbi erinevate riikide ja kontode kelmideni ning siis seda tagasi saada on juba väga ebatõenäoline.

• Veel infot, kuidas ettevõtet pettuste eest kaitsta, võib leida Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehelt www.ria.ee.“

Allikas: PPA