MAAILM ⟩ Navalnõi kaitseb geisid ja Greta Thunbergi, kuid ei tagastaks Krimmi

Urmas Kiil
Copy
Aleksei Navalnõi Moskva kohtus.
Aleksei Navalnõi Moskva kohtus. Foto: MAXIM ŠEMETOV/REUTERS/SCANPIX

Soomerootsi ajakirjanik Anna-Lena Laurén püüab ajalehes Dagens Nyheter (DN) ilmunud artiklis välja selgitada, kes ikkagi on Aleksei Navalnõi. Vabalt mõtlev läänemeelne intellektuaal või hoopiski tulihingeline natsionalist? Niisama mässaja või kaval poliitik, kes alati iga oma sammu kavandab? 

Artikli alguses meenutab Anna-Lena Laurén hiljutist episoodi Moskva Vnukovo lennujaamas. Rahvamass on kogunenud tervitama Saksamaalt naasvat opositsioonipoliitikut Aleksei Navalnõid. Paraku ei maandu Berliinist saabuv lennuk hoopiski seal, kus plaanitud. See lennuk on suunatud Moskva ühele teisele lennuväljale. 

"Kui Navalnõi peab kuskil esinema või kuhugi sõitma, läheb alati lahti üks- ja seesama trall," kirjutab ajakirjanik. "Võimud püüavad teda igati takistada, tema oskab neile aga alati ninanipsu teha."

Seepärast pole üllatav, et Vene võimud on rahutuks muutunud. "Kremli ametnikud lihtsalt ei tea, mida ette võtta, sest säärase inimesega nagu Navalnõi pole nad varem kokku puutunud," jätkab Laurén. "Ta on inimene, keda pole võimalik vaikima sundida. Teda ei saa isegi mürgitada... Ikka ja jälle tõuseb ta jalule."

Läinud aasta augustis elas Aleksei Navalnõi üle tapmiskatse. Kohe pärast tervenemist naasis ta kodumaale ja lubas end vahi alla võtta. Ja seda vaid seepärast, et vanglast läkitada välja skandaalne teave – Putinil on Musta mere ääres miljardeid rublasid maksev villa.  

Venemaa president loomulikult eitab seda. Kremlis aga sellest kergemaks ei läinud. "Vastupidi, olukord muutub üha keerulisemaks," arvab Anna-Lena Laurén. "Navalnõi sunnib ju Putinit oma paljastusele vastama. See tähendab, et olukorda kontrollib tema, mitte Putin." 

Kummalised metafoorid

"Tema jaoks jääb väheks pea lõvi lõugade vahele pistmisest, õrritamiseks tirib ta lõvi ka vuntsidest. Kas ta üldse on normaalne inimene?" tsiteerib DN Kremli endist nõunikku Abbas Galljamovit, kes ise kohe oma küsimusele ka vastab: "Navalnõi ei käitu nagu inimene. Pigem on ta poliitiline küberorganism."

2012. aastal kirjutas tuntud Vene kirjanik Boriss Akunin, et õpib Navalnõid tundma, nagu professor Preobraženski Bulgakovi lühiromaanis "Koera süda" õppis tundma Šarikovi. 

Kes kirjandust tunneb peaks teadma, et Bulgakovi teoses muutus peni Šarik professor Preobraženski operatsiooni tagajärjel inimeseks nimega Šarikov. Kuid seda vaid lühikeseks ajaks. 

Akunin pole Venemaal ainuke, kes kasutab Navalnõi iseloomustamiseks ebatavalisi metafoore. Kirjanik Mihhail Zõgar nimetab raamatus "Kõik Kremli mehed" Navalnõid suisa ebamaiseks olevuseks. "Esmapilgul näib ta tavalise inimesena... Ta jalutab tänavatel, sõidab metrooga, astub poodidesse sisse, ühesõnaga teeb kõike seda, mida teevad tavalised inimesed, aga ei tee kõrged riigiametnikud või superstaarid. Ent see kõik on vaid näilik. Tegelikult on Navalnõi poliitik. Ta ei tee mitte kunagi mitte midagi juhuslikult," kirjutas Zõgar 2015. aastal. 

Kuidas on aga küsimusega, mida praegu esitavad paljud maailma ajalehed: kes siis on Aleksei Navalnõi tegelikult? Miks ta ei ütle lahti vanast videost, kus ta võrdleb Kaukaasia migrante kahjurputukatega? Miks osales ta aastatel 2006–2011 marurahvuslikul "Vene marsil"? Miks ta nõuab, et igal Venemaa kodanikul peab olema õigus relva kanda? Miks ta kinnitab, et just õigeusku tuleb pidada Venemaa tähtsaimaks religiooniks ja seepärast peaks õigeusu kirikule kuuluma ühiskonnas eriline koht? 

Ajakirjanik Anna-Lena Laurén kirjutab, et on näinud Navalnõi esinemist, kus ta hüsteeriliselt skandeeris: "Elagu Venemaa!" See oli 2011. aastal, kui ta viimast korda osales "Vene marsil". Pärast seda pole ta sellel üritusel osalenud. Nüüd polevat tema peamine teema enam migratsioon, vaid hoopis korruptsioon. Kuid 2015. aastal väitis ta Boriss Akuniniga dialoogi pidades endiselt, et igal inimesel peab olema relva kandmise õigus ja et soov teha Venemaad suuremaks on igati loomulik. 

Politoloog: “Navalnõi on poliitik, mis tähendab, et tema arvamus peab alati kattuma rahva enamuse arvamusega.”

Poola tuntud teisitimõtleja Adam Michnik on Navalnõiga isiklikult suhelnud. Omal ajal kirjutasid nad kahasse raamatu "Michnik. Navalnõi. Dialoogid". Intervjuus sõltumatule telekanalile Dožd ütles Michnik, et Navalnõi sarnased inimesed sisendavad temasse optimismi Venemaa tuleviku suhtes. 

Adam Michnik on kogu elu võidelnud kommunistliku režiimiga. Nüüd on ta aga astunud võitlusse parempoolse populismi vastu, mida praegune Poola valitsus aktiivselt propageerib. Kuid kes on Navalnõi? Ühelt poolt meenutab ta tõepoolest nõukaaja dissidenti, kuid samas on ta korduvalt välja öelnud ka parempopulistlikke mõtteid. 

Et selgusele jõuda, helistas Anna-Lena Laurén Adam Michnikule ja küsis, kas toda ei häiri see Navalnõi teine külg. 

"Navalnõi ise pole suurvene natsionalist. Kuid tema lähikonnas selliseid inimesi on. Need inimesed arvavad, et Venemaa ei pea Läänega lõimuma. Nemad tahavad, et Venemaa sammuks oma teed pidi. Navalnõis pole ma seda märganud. Kuid loomulikult on ta Venemaa patrioot, kes oma ühiskonda hästi tunneb," ütles Poola dissident.  

Erinevad tahud

Tegelikult on Navalnõil palju erinevaid tahke. Ühelt poolt on ta liberaal, läänemeelne poliitik, kes peab NATO-t liitlaseks. Teisalt on ta klassikaline Vene imperialist, kes soovib, et Venemaa oleks suur ja tugev. Soomerootsi ajakirjanik Anna-Lena Laurén on kindel, et kui Navalnõi saaks Venemaa presidendiks, ei annaks ta Krimmi Ukrainale tagasi. 

"Krimm – kas see on mingi vorstivõileib, mida võime käest kätte anda? Mina nii ei arva..," ütles ta 2014. aastal intervjuus raadiole Ehho Moskvõ. Tõsi, hiljem on ta ühel korral siiski möönnud, et Krimmi annekteerimine oli ebaseaduslik, ja teinud ettepaneku korraldada uus referendum.  

Dialoogis Akuniniga väitis Navalnõi aga: "Igaüks soovib, et tema kodumaa saaks suuremaks, jõukamaks ja tugevamaks. See on ju normaalne. Seda soovin ka mina." 

Vene politoloog Dmitri Oreškin on seisukohal, et Navalnõi mõtlebki nii, nagu enamik inimesi Venemaal. "Mida suurem territoorium, seda parem. See on Venemaal levinud arvamus. Navalnõi on ju poliitik. See tähendab aga, et tema arvamus peab alati kattuma rahva enamuse arvamusega."  

Ehkki Navalnõi pole öelnud lahti oma kunagisest kaukaaslaste võrdlemisest kahjurputukatega, ei saa teda siiski pidada võõraviha õhutajaks. Anna-Lena Lauréni arvates pole tema praeguses poliitikas midagi, mis oleks üles ehitatud rassismile või homofoobiale. 

Aleksei Navalnõi on üks vähestest Venemaa poliitikutest, kes on toetanud liikumist Black Lives Matter. Samuti arvab ta, et ka geidel peaks olema õigus oma suhted ametlikult registreerida, ja ta muudaks ära seaduse, mis keelab geipropaganda. "Sellist asja nagu geipropaganda pole tegelikult olemas," ütles ta 2016. aastal sõltumatule telekanalile PBK. 

Tema poliitiline ideaal on Nelson Mandela. Veel on Navalnõi öelnud, et kõigi aegade parim poliitik oli Jeesus Kristus. Lisaks toetab Navalnõi Greta Thunbergi. Tema sõnul on see tütarlaps iseseisev aktivist, mitte aga meedia tekitatud nähtus, nagu arvavad paljud Venemaal. 

Mõni aeg tagasi ütles vene politoloog Dmitri Oreškin intervjuus Rootsi ajalehele Dagens Nyheter, et Navalnõist võib saada hea president, kuid seda ehk alles kümne aasta pärast.  

"Hoidku jumal selle eest, et temast juba praegu president saaks! Ta muutuks kohe autoritaarseks valitsejaks, kes ei kuulaks kellegi nõuandeid ja teeks kõik ümber. Kuid kümne aastaga jõuab ta tasapisi küpseda," arvas Oreškin. 

"Pole imestada, et ta inimestele meeldib – ta on tark ja julge, tal on suurepärane naine ja ka ise on ta välimuselt sümpaatne. Ta on kaasaegne ja samas ka imperialist. Kuid teisiti see olla ei saakski. Lenin ja Stalin tõukasid XX sajandil Venemaad Aasia suunas, alles 1990. aastatel tegime sammukese tagasi Euroopa poole. Navalnõi ongi osa sellest, mida me peame Venemaaks." 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles