Tänu talvekülmale sünnib palju hülgepoegi

Hülgepoeg. Foto: www.freepik.com

Tänavune merele jää kasvatanud külm talv on hülgepoegade sünniks soodus aeg.

“Nii hall- kui ka viigerhülgel läheb praegu hästi,” ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. “Väinameres ja Liivi lahes on rüsi ja jääd veel küllalt.” 

Talvi sõnul on sel talvel sündinud palju hülgepoegi ja nad kasvavad usinasti.

“Eelmisel soojal talvel viigritel poegimine ebaõnnestus,” tõdes Talvi. “Viiger kui arktiline liik poegib ju üksnes jääl, jääd aga merele ei tekkinud.”

Talvi sõnul on hallhüljes viimaste aastate soojade talvedega paremini kohanenud ning läinud poegima laidudele ja karidele. “Osa tegi seda ka tänavu, aga jää ja külm sobivad neile loomadele siiski paremini,” rääkis Talvi. “Nii jääb rohkem poegi ellu ja nende tervis on parem – korralik külm haiguste levimist ei soodusta.”

“Kuna sel talvel jääd on, siis hüljestel poegimiseks ruumi jagub,” lausus ka merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi. 

Kas tänu ühele külmale talvele hüljeste arvukus kasvab, saab Jüssi sõnul näha alles mitme aasta pärast. 

Selle kohta, kui paljud hülged sel talvel juba poeginud on ning poegade arvust Jüssi sõnul head ülevaadet praegu ei ole. “Jääd on küllaltki palju ja enamik loomadest on jää peal Liivi lahe pool, Saaremaa lõunarannikul,” selgitas Jüssi. “Nüüd sõidab jää seal tuulega edasi-tagasi ja sinna meil ligipääsu ei ole.”

Seda, kuidas hüljestel läheb, saab iga huviline vaadata arvutifirma Teetormaja hülgekaamera kaudu, mis on üles seatud Vilsandi rahvuspargis Innarahul.

“Paari päeva eest vaatasime drooniga, et hülgeid on Innarahul alla saja,” rääkis Jüssi. Tema hinnangul on see väga hea, kuna loomadel ruumi jagub. “Väga soojadel talvedel tõuseb arvukus seal mitmesajani ja siis on ka poegade suremus suur.”  

Esimesed hülgepojad nägid ilmavalgust veebruari algul ning on Jüssi sõnul nüüd piisavalt suured, et merre minna. Osa ongi juba läinud. 

Hülgeuurija sõnutsi on hülgepoegade sündimise tippaeg veebruari viimastel päevadel ja märtsi esimesel nädalal. “Innarahul hakkavad hülged pisut varem poegima kui mujal ja seal hakkab poegimisaeg juba ühele poole saama,” märkis Jüssi.   

Eile hommikul võis hülgekaamera otsepildist näha kiviklibul päikesepaiste käes pikutamas mitut hülgeema ja poega, osal maimukestest veel valge beebikarv peal. Kaugemal askeldasid kotkas ja ronk, lastes ilmselt lõpnud hülgepoja korjusel hea maitsta.

“Eks nõrgemaid poegi ikka sure,” ütles Ivar Jüssi. “Siis söövad röövlinnud nad kohe ära, nii et järele ei jää eriti midagi.”

Vaata Teetormaja hülgekaamera otsepilti