/nginx/o/2021/03/15/13680079t1h7114.jpg)
"Geeniuste ja peaaegu geeniuste juhitavad laborid ja uurimisasutused pingutavad kõigest väest, et suurt osa inimkonnast järjekordsest haigusest ja surmast päästa, paratamatult suurem seltskond lollpäid põtkib vastu, teeb kisa ja kära ning on veendunud, et neil on õigus," kirjutab koroonakogemusega saarlane Erki Aavik.
Kui hea mitu aastat tagasi kujunes välja minu enam-vähem regulaarne kirjatöö ilmumine Saarte Hääle lehekülgedel, sai kõneldud, et selle rubriigi nimi on "Geniaalsusest ja lollusest". Mõte kuuluvat Albert Einsteinile, kes olevat öelnud, et geniaalsusel ja lollusel on see erinevus, et geniaalsusel on siiski teatud piirid.
Kroonviirusest on olnud asja paar korda kirjutada, nüüd annab see põhjuse kirjutada konkreetselt lollusest ja geniaalsusest sama kitsa teema raamides.
Geeniuseks peame erakordsete vaimsete ja/või loominguliste võimetega inimest, kes oma võimeid ka rakendab, nii et meie, maapealsed, sellest osa või koguni kasu saame. Loll... noh, see on lihtsalt rumal inimene, kes oma rumaluse ilmarahvale imestamiseks välja pakub. Ega rumalus iseenesest paha ole, see on minu arvates esmane inimõigus – olla rumal, aeglane, saamatu, kohmakas... Me ei saa ju oma sünnipäraseid eeldusi salata ja need pole meie teha. Aga oma kasinate teadmiste tõttu iseendale ja teistele kahju teha, ka siis, kui viga targemate poolt kätte näidatakse – see on hoopis teine tera. Seda on võimalik vältida. Välja arvatud juhul, kui rumalus on ikka kohe väga suur ja selle kandjat eksitavad soovmõtlemine, ähmane enesehinnang ja teiste omasugustega koos häälitsedes kujunev julgustav kambavaim.
“Kui oma mõistus ei küüni, siis tuleb vähemalt vältida targemate segamist.”
Kogu maailma valitsev viirus on geniaalsuse ja lolluse suhte oma moel ellu äratanud. Geeniuste ja peaaegu geeniuste juhitavad laborid ja uurimisasutused pingutavad kõigest väest, et suurt osa inimkonnast järjekordsest haigusest ja surmast päästa, paratamatult suurem seltskond lollpäid põtkib vastu, teeb kisa ja kära ja on veendunud, et neil on õigus, kuna vastav isiklik kogemus puudub ning ega asjast ju sotti ka ei saa. Ja jutt ja juhatus ei aita!
Minu lapsepõlves küsiti pisematelt tarkpeadelt, kes oma tegusid naabripoisi käsuga välja vabandasid, et kui ta sul pea (küdevasse) ahju pista käsib, kas siis pistad ka?
Nüüd pole vaja küsidagi – lubavad peale maksta, kui vaid saaks pea ahju pista ehk nakkuse külge.
Veel 90-ndatel vedas Eesti meeste keskmist elueanäitajat allapoole niinimetatud lollide surmade hulk. Niisugust surma surid näiteks need, kes purjus peaga tundmatus kohas vette hüppasid ja kaela murdsid, viinauimas hommikul tsikliga puu otsa sõitsid, vindisena tüdrukute rõõmuks kuhugi kõrgele ronisid ja sealt alla kukkusid. Ega sellised õnnetused ole kadunud, aga neid on palju vähem kui varem.
Mõtlesingi, et mis selle asemele tuleb, sest ega inimesed nii lühikese ajaga olemuslikult muutu. Aga kõik on samaks jäänud, sest maski ja vaktsiini vältimine on samasugune ohu eiramine kui purjus peaga sõitmine. Sellega pannakse lisaks endale ohtu ka teised. Saaremaal purjus peaga sõites teiste tapmine on justkui poodu majas nöörist rääkimine. Aga pole kulunud aastatki sellest, kui Saaremaa oli Covid-19 "juhtiv" piirkond ning nüüd oleme kogu Eestiga nakatumise-haigestumise poolest konkurentsitult "parimate" hulgas.
Riikide lukustumine mõjutab kõiki eluvaldkondi kõikidel turgudel. Praegu peavad kõik, kel vähegi oidu on, mõtlema, kuidas korvata kokkukuivavat tööstust, teenindust ja kaubandust. Kui oma mõistus ei küüni, siis tuleb vähemalt vältida targemate segamist. Lollpead, ärge segage – las geenius mõtleb, kuidas teid hädast välja aidata!