Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

URVE TIIDUS ⟩ Ühel päeval saab see läbi – pole vaja kahelda

Urve Tiidus. FOTO: PP

“”Saaks see jama ometi ükskord läbi!” Pole vaja isegi arvamusküsitlust korraldada, et veenduda kõiki inimesi valdavas ootuses,” kirjutab riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Urve Tiidus.  

Kui OECD ( Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) koostas 2003. aastal 21. sajandi megariskide prognoosi, siis lisati muude riskide hulka ka erinevaid nakkushaigusi, HIV/AIDS näiteks. Eraldi mainiti teada-tuntud gripi suurt hulka inimesi puudutavat mõju just arenenud riikides. 

Nii mastaapset täiesti uue viiruse põhjustatud pandeemiat ei näinud aga tollal ette ka tipp-professionaalid. Ega olegi maailmas enam ühtegi riiki, kuhu see viirus poleks jõudnud. Kõige vapramalt vastu pidanud paarisaja tuhande elanikuga Vanuatu saareriigiski oli märtsi alguseks registreeritud üks haigusjuhtum.

Viirusest ei saa üle ega ümber. Kui jaanuaris Eestis valitsus vahetus, siis lisati koalitsioonilepingusse COVID-19 pandeemiast väljumise põhimõtted. Teisiti polnud see mõeldavgi. Üks oodatuim samm oli muidugi toetusmeetmete täiendamine koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega.

38 miljonit toetusteks

Meetmete eesmärk on kaasa aidata majanduse taaskäivitumisele koroonaviiruse taandumise tingimustes. Kohe märtsi alguses saigi see koalitsioonileppe punkt konkreetsema sisu. Nimelt hüvitatakse piirangutest enim kahju saanud ettevõtetele märtsi töötasu. Toetusmeetme prognoositav kulu on 38 miljonit eurot ja see kaetakse töötukassa vahenditest. 

Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle jaoks on kokku varuks 4,66 miljonit eurot. Kultuuri- ja spordiorganisatsioonide, vabakutseliste loovisikute ning erahuvihariduse ja –huvitegevuse toetuse maht kokku on ligi 7 miljonit eurot.

“On ütlematagi selge, et aprilliks viirus ennast veel kokku ei paki ja toetus-meetmeid võib veelgi vaja minna.”

On ütlematagi selge, et aprilliks viirus ennast veel kokku ei paki ja toetusmeetmeid võib veelgi vaja minna. Selleks on rahandusminister tulnud välja lisaeelarvega, mille maht on kokku 641 miljonit eurot. Jätkub palgatoetus, eraldi toetatakse kriisist rohkem pihta saanud ettevõtete nagu spaad ja hotellid püsikulusid. Nagu üks rahvatarkus kõlab – mõnda lahingut tuleb võidelda mitu korda, et võita.

Tulles tagasi koalitsioonileppe juurde, siis tahab Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusliit sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks suunata pensioni teise samba reformist vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks. Õige pea paneb rahandusministeerium reaalse plaani lauale.

Kaugtöövõimalused

Üks teema, mis viimase aasta järel on päevakorda tõusnud teravamalt kui kunagi enne, on kiire interneti kättesaadavus üle kogu Eesti. Aeg on ammu sealmaal, et turutõrge ei tohiks takistada kaugtöö tegemist mistahes maanurgas. Kui enne COVID-19 pandeemia algust rakendati kaugtöö võimalusi maailmas tihti kui alternatiivi, siis praeguseks on kaugtöö tegijate arv maailmas kasvanud hüppeliselt ja ka varasem skepsis on asendunud kasvava soosinguga nii tööandjate kui ka töövõtjate poolt. 

Just millenniumi põlvkonna poolt on paindlik töökorraldus hinnatud. 

Palju räägitud tulevikuvisioonist, et tehisintellekt haarab inimeste töökohad, on olulisem siiski see, et igast Eesti nurgast saab teha kaugtööd nii, et efektiivsus ei kannata ja närvid jäävad ka terveks. Küüniline küll, aga pandeemia lõi selles asjas pildi klaariks.

Koalitsioonileppes toetab seda vajadust lause “Selleks, et parandada kaugtöö võimalusi ja suurendada regionaalset konkurentsivõimet, kiirendame viimase miili ühenduste väljaehitamist.”. Järgmine loogiline küsimus on, kust tuleb vajalik rahastus.

Põgus tagasivaade ajalukku ütleb, et aastatel 2009–2020 ehitati Euroopa Liidu struktuurivahendite toel lairiba baasvõrku. Mastaapide mõistmiseks – selleks kulus 86 miljonit eurot. Üks detail ka näiteks: uus merekaabel rajati mandrilt läbi Vormsi Hiiumaale. Juurdepääsuvõrkude ehitamiseks eraldati väiksemaid summasid järgmistel aastatel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmeil on Eestis veel ligi 65 000 aastaringses kasutuses olevat majapidamist, mis vajavad toetust kiire interneti võrguga liitumise võimaluse saamiseks. 

Esialgsetel hinnangutel maksaks liitumisvõimaluse loomine vähemalt 195 miljonit eurot. Loomulikult on vaja riiklikku tuge. Samuti on juurdepääsuvõrkude rajamist võimalik toetada EL-i nn taasterahastust, mis on täiesti uus finantsinstrument ning lähtub vajadusest toetada EL-i liikmesriikide majanduse taastamist koroonapandeemiast põhjustatud tagasilöökidest. Plaanide järgi avanevad uued toetusmeetmed sel aastal. 

Et jutt oleks konkreetsem, siis EL-i taasterahastust otsustas vabariigi valitsus eraldada juurdepääsuvõrkude arendamiseks 25 miljonit eurot. 45 miljonit eurot lisandub Euroopa Regionaalarengufondi eelarvest. Hea on see, et aruteludesse tahetakse kaasata peale sideettevõtjate ka kohalikud omavalitsused.

Koroonaviirus on kangekaelne, inimene kangekaelsem veel. Koalitsioonileping ja sellest tulenevad eelarvelised valikud on Eestile tõsiseks toeks. Jääge terveks!

Tagasi üles
Back