MARET MARIPUU ⟩ Viirusekriisi aasta tõi fookusesse töötervishoiu

Maret Maripuu
, tööinspektsiooni peadirektor
Copy
Maret Maripuu.
Maret Maripuu. Foto: Erakogu

“Möödunud aasta kogemuse põhjal mõistab nüüd loodetavasti ka kõige kangekaelsem tööandja, et töötajate tervist tuleb hoida, ning iga töötaja, et ohutusreegleid tuleb järgida,” kirjutab tööinspektsiooni peadirektor, Muhust pärit Maret Maripuu. 

Möödunud aasta lõi sassi kogu ühiskonna tavapärase toimimise ning tõi töötervishoiu teemad fookusesse. Sama probleem on jätkunud sel aastal, mil suur osa majandusest on olnud lukus, kodud on muutunud kontoriteks ja koolideks. Uudised töökoha kolletest on saanud igapäevase uudisvoo osaks. 

Tööinspektsioon tegi tagasivaate 2020. aastale, mis muutis meie tööturul paljutki. Paljud sektorid said tõsiselt kannatada, enim muutusi toimus majutus- ja toitlustussektoris, kus kadus lausa 4100 töökohta. Halduse ja abitegevuse valdkonnas kadus 3600 ning ehituses 2500 töökohta. Tervishoiusektorisse tuli aga juurde ligi 900 töökohta.

Koroonaviiruse leviku pidurdamiseks hindasid tööandjad riske ning andsid oma parima, et nakatumisi vältida. Tuleb aga tõdeda, et “parim” on tihti suhteline mõiste, sest sellest saadakse erinevalt aru. Kontrollisime möödunud aastal aktiivselt koroonameetmete järgimist töökohtades. Nägime nii väga hästi läbimõeldud tegevusi kui ka vaid inspektori rõõmuks väljapandud desovahendeid. 

Vähem tööõnnetusi

Covid-19 kontrollidest nähtub, et valdavalt on ettevõtted võtnud viiruse leviku takistamise meetmeid üha tõsisemalt. Mitmed tööandjad on töö ümber korraldanud nii, et töötajad võimalikult vähe kokku puutuksid nii tööprotsessi ajal kui ka puhkeruumides. Oleme ka kohanud ülipüüdlikke ettevõtteid, kus puhkeruum on lausa suletud, et töötajad kokku ei puutuks. Siin oleme pidanud sekkuma, sest töötajad vajavad kohta, kus tööprotsessist puhata ja ka süüa. Pole mõistlik, et töötaja einestaks oma töökohal – tootmisettevõttes võib see tähendada, et süüa tuleb tolmuses keskkonnas, kus kasutatakse kemikaale. Uus oht ei tähenda, et nn vanad töökeskkonna ohud ära kaoksid. Tolm ja kemikaalid võivad põhjustada väga tõsiseid haigusi, nii sisse hingates kui ka kohvi juues.

Mullu oli meil tööõnnetusi 14% vähem, mis tähendab, et 654 inimest eelmise aastaga võrreldes pääsesid tervisevigastusest. Surmaga lõppes mullu üheksa tööõnnetust. Oleks ilmselt meelevaldne ütelda, et aastaga on meie töökeskkond teinud suure arenguhüppe ning ohutu ja tervist hoidev töökeskkond on saanud igapäevase elu osaks nagu kätepesu. Mõju avaldab esmalt siiski see, et eriolukorra ajal piirati paljude ettevõtete tegevust, suur osa inimesi saadeti kodukontoritesse. Teisalt hakkas eriolukorra algusest kasvama töötute arv, mis tähendas, et osas sektorites tuli töö ära teha vähemate inimestega – mis tegelikult võiks justkui suurendada tööõnnetuste arvu, sest inimesed töötavad suurema pingega ja kiirustades, mis on õnnetuse juhtumise eelduseks. Küll võib arvata, et inimesed olid tööl märksa tähelepanelikumad ja hoolsamad – tööd tuleb teha targalt, ennast ja teisi hoides. 

Saare maakonnas juhtus mullu 149 tööõnnetust ehk 27% vähem kui 2019. aastal. Kergeid õnnetusi oli eelmisel aastal 124 ja raskeid 25. 

Mõistagi on see suurepärane uudis, et võrreldes varasemaga jäi 41 õnnetust juhtumata. Kahtlemata on see samm õiges suunas, et hoida saarlaste elu ja tervist, ent kui võrrelda Saare maakonna näitajaid ülejäänud Eestiga, siis 1000 töötaja kohta juhtub Saare maakonnas 6,2 tööõnnetust (Eestis keskmiselt aga 5,5). Seega on Saare maakond paraku keskmisest veidi kõrgema tööõnnetuste suhtarvuga maakond, jagades Läänemaaga 6.–7. kohta. Seega on Saare maakonnal nüüd suur eesmärk saada kõige turvalisemaks maakonnaks ohutult töötamise vallas.

Ohutusnõudeid eirati

Sektoritest juhtus Saare maakonnas enim õnnetusi toiduainetetööstuses, teisel kohal oli metallitööstus ja kolmandal põllumajandus. Mis siis juhtus? Raskemate õnnetuste puhul on ohtlikuks osutunud noad, kukutud on redelilt ja tellingutelt, sõrm on jäänud saeketta ette ning labakäsi rullpressi võllide vahele. Samuti on libisetud ja komistatud või raskusi (40 kg) teisaldatud nii, et õnnetus taga. Lühidalt kokku võttes – eiratud on ohutusnõudeid. Sageli näemegi, et vanarahvatarkus saab tõeks – hooletus ees, õnnetus järel. Teine rahvatarkus aga ei kehti ning tööõnnetus siiski hüüab tulles. Meie uurijad ütlevad, et pea iga tööõnnetuse saaks ära hoida, kui tööd tehes oleksid inimesed tähelepanelikud ning järgiksid ohutusnõudeid. Samuti näitab praktika, et enne raske tööõnnetuse toimumist võib ettevõttes juhtuda lausa viis kerget tööõnnetust või olla analoogseid ohtlikke olukordi, kus keegi viga ei saa. Kui neid olukordi märgata ning viia sisse vajalikud muudatused, saab võimaliku õnnetuse ära hoida ning keegi ei pea kannatama.

Saare maakonnas esitati mullu töövaidluslahendeid 34 korral, neist kaks laekus tööandjatelt, ülejäänud töötajatelt. Peamiselt esitati maksmata töötasu ja puhkusetasu nõudeid, hüvitiste nõudeid ning töölepingu lõppemise tuvastamise nõudeid kogusummas 92 065 eurot. Tegevusalade lõikes tuli enim avaldusi mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmise ettevõttest, ehitussektorist ning toitlustuse valdkonnast. 

Möödunud aasta kogemuse põhjal mõistab nüüd loodetavasti ka kangekaelseim tööandja, et töötajate tervist tuleb hoida, ning iga töötaja, et ohutusreegleid tuleb järgida. Vastasel juhul läheb ettevõte ja halvemal juhul suur osa majandusest lihtsalt kinni. Koroonanumbrid sisendavad juba lootusrikkust, et taud hakkab taanduma. Siiski peame veel valvsust säilitama ja kõiki nõudeid järgima, et hoida töötajate ja seeläbi ka ettevõtte tervist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles