Järgneva Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste rahastusperioodi toetused jagunevad järgnevate valdkondade vahel: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti ja Inimestele Lähedasem Eesti.
Sisuturundus
Eesti saab Euroopa Liidult perioodil 2021-2027 struktuuritoetusteks 3,37 miljardit eurot
“Eesti majandus on kasvanud ja liikunud oluliselt lähemale EL keskmisele majandustasemele. Kui eelmistel eelarveperioodidel keskendusime põhivajadustega seotud investeeringutele - teed, vee infrastruktuur, haridusasutused, haiglad ning teenuste arendamisele, siis nüüd on fookuses nutikam ja rohelisem kasv. Õnneks langevad need kenasti kokku Euroopa Liidu prioriteetidega - digi- ja rohepöördega,” selgitab Kadri Tali, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juht.
“Digipöördele struktuurivahendite toel uue hoo andmine on Nutikama Eesti üks peamisi rõhuasetusi. Võrreldes eelmist ja uut rahastusperioodi, on plaan investeerida senisest enam teadusarenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondades koostöö tõhustamisse teadusasutuste ja ettevõtjate vahel ning uuenduslike digitaalsete lahenduste juurutamisse. Eesti ettevõtete digitaliseeritus ja automatiseeritus on võrreldes teiste EL riikidega märksa madalam, mistõttu keskendutakse struktuuritoetuste abil seniste ärimudelite ümberkorraldamisele, uute toodete ja teenuste väljatöötamisele ning seeläbi ettevõtete konkurentsivõime kasvatamisele.
Kuna Eesti ettevõtted on ühed ressursimahukamad Euroopa Liidus, jätkatakse uuel toetuste perioodil ka senise ettevõtete ressursitõhususe meetmega, mis on rohepöörde elluviimisel väga olulisel kohal. Ettevõtluse kõrval on oluline jätkata ka digiriigi arengu toetamist, et avalike teenuste kasutamine oleks kodanikel ja ettevõtetel mugavam ja kiirem, ning investeerida kvaliteetsesse ja kiiresse internetiühendusse koos 5G võrguga nii elu- ja ettevõtluspiirkondades kui ka suuremates transpordikoridorides,” ütles Tali.
Roheeesmärkide saavutamiseks on Eesti läbi kolme Euroopa Liidu eelarveperioodi investeerinud ligi üks miljard eurot puhta joogi- ja reovee käitlusse, uuel perioodil keskendutakse järgmistele valukohtadele. Näiteks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on meil vaja hoonete energiatõhusust suurendada. Tali sõnul suuname sinna ligi 400 miljonit eurot, umbes pool roherahast. Säästlikkusse liikuvusse investeeritakse ka algaval toetuste perioodil märkimisväärses mahus – selleks, et kasutaksime keskkonnasõbralikke kütuseid, harjuksime ühistranspordi ja säästlikumate lahendustega ning “pargi- ja reisi”-süsteemiga. Kavas on arendada nii trammiliiklust kui kõnni- ja jalgrattateid ning toetada Ühendatuma Eesti raames raudteevõrguelektrifitseerimist, et muuta rongiliiklus keskkonnasõbralikumaks ja kiiremaks. Samuti on kavas jätkata 2+2 maanteede ehituse ja rekonstrueerimisega.
Üks suurtest väljakutsetest kliimaeesmärkide saavutamisel on jäätmekäitluse tõhusam korraldamine – 2018. aastal läks vaid 28% kodumajapidamiste jäätmetest ringlusesse. Struktuuritoetuste kaasabil on eesmärk jäätmekäitlust korrastada, et meie kõigi ühine keskkonnajalajälg oleks järjest väiksem.
Arvestades demograafiliste trendidega, jätkatakse Sotsiaalsema Eesti raames põhikoolivõrgu korrastamisega. Kohalikel omavalitsustel aidatakse renoveerida koolimaju, muuta neid energiatõhusamaks ning multifunktsionaalsemaks, tuues koolihoonetesse muid kohalikke teenuseid. Tervishoiu infrastruktuuri investeeringuid on varasemalt tehtud Tartu Ülikooli Kliinikumi, PERH-i ning keskhaiglatesse. Uued struktuuritoetused on aga suunatud üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste integreerimisele. Heaks näiteks on pilootprojektina Viljandi haigla.
Tervishoiuinvesteeringute ning hoolekande reformi kõrval on Sotsiaalsema Eesti eesmärgi raames kavas panustada elukestvasse õppesse ja tööturu vajadustele vastavate oskuste arendamisse.
Regionaalse suunitlusega Inimestele lähedasem Eesti eesmärgil on kaks fookust: linnapiirkondade arendamine, mis keskendub linnaruumi arendamisele ja targa linna pilootlahendustele ning regionaalne ettevõtlus ja kohalike avalike teenuste pakkumise arendamine.
Rahandusministeerium loodab saada rahastusplaanidele Euroopa Komisjoni heakskiidu aasta lõpuks ning seejärel avada meetmed esimesel võimalusel.
Loe lisaks: www.rahandusministeerium.ee
Mida mina Euroopa Liidu toetustest saan?
/nginx/o/2019/04/15/11952421t1h2cb2.jpg)
Martin Karro,
EL toetuste korraldusasutuse juht juht Riigi Tugiteenuste Keskuses
Enamik meist on märganud Euroopa Liidu logo plakateil, mis ehivad maanteede alguspunkte, suuri muuseume ja külastusekeskusi, koolimaju ja tervisekeskusi. Nii võib jääda mulje, justkui rahastataks toetusrahast peamiselt taristuprojekte ja ehitataks vaid suuri hooneid. Paljud kasusaajad jäävad seega varjule, sest igale nõustamisteenust või käendust saanud inimesele ju logokleepsu külge ei pane.
Riigi Tugiteenuste Keskus haldab Euroopa Liidu struktuurifondide korraldusasutusena toetuste andmebaasi, kus on tallel kõik 17 aasta jooksul üle Eesti toetusraha abil ellu viidud rohkem kui 37 000 projekti. Suurim toetus, 187 miljonit eurot, on läinud erinevate tööturutoetuste rakendamiseks ning ümberõppevõimaluste tagamiseks. Teisel kohal enim toetust saanud projektina on ettevõtjate laenukapitali kättesaadavus ning neile laenude ja käenduste andmine - kokku ligi 140 miljonit eurot toetust. Need on projektid, mis aitavad inimest kõige otsesemalt ning annavad tuge meie kohalikele ettevõtjatele, korteriühistutele, peredele, töötuks jäänud inimestele.
Eurotoetused Saaremaal
Toetusmeetmete abil on näiteks kaasajastatud Kuressaare linnakeskuse avalik ruum, Kuressaare keskväljak ja käimas on Saaremaa gümnaasiumi õppehoone ehitustööd. Investeeritud on nii väikelaevaehituse kompetentsikeskusesse kui ka Valjala aleviku, Mustjala küla, Iide küla, Leisi aleviku ja Pärsama küla tänavavalgustusse.
On see siis puudega inimeste kodude kohandamine Muhu vallas või Kuressaare kindluse arendamine turismiobjektiks; Lääne-Saaremaa poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine või muusikafestivali “I Land Sound” toetamine; Oti tööstusala või Saaremaa Kunstistuudio taristu arendamine – neid kõiki on toetanud Euroopa Liit, et panna õlg alla piirkondadele, mis Eesti pealinnast kaugemal.
*Kui soovid rohkem teada oma piirkonna eurotoetuste kohta, küsi Riigi Tugiteenuste Keskusest press@rtk.ee