ELU SIBERIS ⟩ "Seal polnud muud kui lutikad, prussakad ja nälg."

Nii võttis oma Siberi mälestused kokku Saaremaa Memento endine juht Rein Väli, kui Kudjape kalmistul meenutati 80 aasta möödumist 1941. aasta 14. juuni küüditamisest.

„Me kõik olime võrdsed. Külas ei olnud klubi ega poodi, mina ja teised lapsed olime kõik paljajalu," ütles Kuressaares elav Saima Pildre, kes koos vanematega kahe-aastasena Kärlalt küüditati.

Kaheksa-aastaselt onu abiga üksi kodusaarele naasnud Saima suurim hirm on selles, et suurriigid võivad meid jälle maha müüa.

„Oleme õnnelikud, et kuulume NATO-sse, sest meie idanaaber võib ühel hetkel teha Ameerikaga kokkuleppe, et neile antakse Iraan ja Süüria ning Vene taastab NSVL-i,“ hoiatas ta.

Sõna said veel vaimulik Anti Toplaan, volikogu esimees Jaanus Tamkivi, Memento praegune juht Jaen Teär jt. Pärja asetasid mälestusmärgile Saaremaa Kaitseliidu ja Naiskodukaitse esindus.

Edasi sõideti Roomassaare sadamasse, kuhu asetati pärjad, ning sealt Jaagarahu sadamasse. Päeva teises pooles istuti ühises lauas Lümanda majas, kus rääkimist ja meenutamist jätkus kauemaks.

Piirangute järel oli see kurva sündmuse meenutuspäev esimene võimalus ühingu liikmetele näost näkku kohtuda ja kuulda, kuidas teistel on see keeruline aeg möödunud.

Vikipeedia andmetel viidi 14. juunil 1941 sundkorras kodudest minema 479 saarlast. Memento Saaremaa ühingu nimekirjas on veel 12-st inimest, kes sülelastena pidid selle ränkraske teekonna kaasa tegema. Mitmed neist osalesid mälestusüritusel.