/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/09/11/12549863t1h0a94.jpg)
Eesti maaülikooli teadlased jätkavad jõevähkide ümberasustamist Karujärve, kus tahetakse taastada mõni aasta tagasi vähikatku ohvriks langenud vähipopulatsioon.
Jätkub jõevähi asustamine Karujärve
Teadlased plaanivad sel suvel Karujärve asustada 2000–2500 jõevähki, mullu lasti järve lahti umbes 1500 vähki. Asustusmaterjali püütakse Kärla jõest, vajadusel ka Oju peakraavist ja Kiruma peakraavist.
Eesti maaülikooli ihtüoloog ja projekti elluviija Margo Hurt ütles, et asustamine pole sajaprotsendilise edukusega tegevus. Senise asustamise tulemuslikkust hinnatakse katsepüügi abil, mida veel tehtud ei ole. Kui asustamine tulemust ei anna, pole mõtet seda jätkata. Sama lugu on siis, kui asustamine annab kiiresti väga hea tulemuse, rääkis Hurt.
Hurda sõnul saab asustamise õnnestumise korral jõevähki Karujärvest taas püüda vahest 10 aasta pärast. Need isendid, kes praegu Karujärve lastakse, peaksid andma järglasi, kes kasvavad püügikõlblikuks umbes viie aasta pärast. Et tekiks elujõuline populatsioon, peaksid ka nende järglased omakorda püügikõlblikuks kasvama. Seega pole mõtet kohe esimest või teist põlvkonda jõevähki välja püüda, selgitas Hurt.
Kolm ja pool aastat tagasi aastavahetuse paiku Karujärvest leitud surnud jõevähkide laborianalüüs tuvastas nende surma põhjusena vähikatku. Pole teada, kuidas jõevähk Karujärve jõudis, kuid kõige sagedamini juhtub see inimese kaasabil.
Karujärv oli üsna oluline vähipüügikoht. Saaremaal ööpäeva kohta väljastatud 1500 püügiloast oli tervenisti 300 välja antud Karujärvel püüdmiseks. Et uued isendid vähikatku ei nakatuks, peaksid inimesed vältima katku järve toomist.