LUGEJA KIRI ⟩ Ei ole siin päris ilma imeta ehk “Taevaredel”

, teatrinautija
Copy
Abruka sadam
Abruka sadam Foto: Raul Vinni / Saarte Hääl

“ET teatri esietenduse “Taevaredel” publikule Abrukal pakuti nii äratundmisrõõmu kui ka mõtteainet vürtsitatuna peene huumoriga. Täpselt nii nagu Jüri Tuulik oma lugudes seda ikka tegi,” kirjutab teatrinautija Aleks Revel.

Läinud nädala laupäeval veedeti Abruka saarel hoovikohvikute päeva. Mõnusat olemist ilmestasid mitmed märgilised ülesastumised. Nii esines Vahtra talu õuel ka eurolaulu konkursilt tuntud noor laulja Shira.

Suurimaks üllatajaks osutus laupäeva õhtus aga koguni kolme mere tagant tulnud ET teater. Soomest saabunud seltskond tõi esmakordselt lavale Jüri Tuuliku “Taevaredeli”, mis seni oli kuuldemängu vormis.

Kui mandrile või ka Saaremaale satub külalisteatreid sagedasti – näiteks ooperipäevadele –, siis see, et üks teater tuleb pisikesele Abrukale, on juba suur sündmus. Kui aga tullakse lausa “väljamaalt” ning spetsiaalselt ja koguni esietendusega – seda uhkem see lugu on.

ET teater on pärit Soomest, Helsingist. Sellegipoolest ei ole tegu soomlastega, vaid puhast verd eesti soost tegelastega. Räägivad nad nii maakeeli kui tönkavad ka saare murrakut, mida näitemängus nauditavalt kasutati. ET teater on väisanud Abrukat ka varem – aasta tagasi tõi see seltskond Abruka rahvale ja suvitajatele rõõmuks lavale Jüri Tuuliku “Ameerika mäed”.

Seekordne lavateos “Taevaredel” on lugu külaelust ja küla geeniusest Martinist (Rein Kübarsepp), kes, nagu loo pealkirigi ütleb, meisterdab taevasse viiva redeli.

Martini saare murrakus monoloogide ning mõtiskluste taustal inimese loomusest rulluvad lahti rannaküla elu ja inimsuhted. Ja ega seegi lugu ilma saare looduse imedeta ja värvikate tegelasteta saa. Kui juba on ilmaime ehitatud, siis eks sellega seoses leia nii kauplejaid kui ka sarjajaid. Platsi ilmuvad nii redeli projekti osta tahtev ärinaine kui ka taevamineku lubamises kahtlev ning kõiki kahtlustav puujalaga üleaedne. Teine naabriproua on aga mures hoopis selle pärast, kui keegi taevaminekuredelit mööda taevast alla hakkab tulema. Üks külamees tahaks taevaredelit mööda pääseda Austraaliasse ning külajoodikust kaunishing ei mõista, kuidas redel taevasse tõusis.

Lisaks teatrinaudingule kinkis soome-eestlaste teater Abrukale uue laulu, mis kannab lavastusega sarnast pealkirja – “Taevaredel”.

Martini oma naine Kaarin (Merike Lipsik) avastab loo lõpuks, et mehel on olnud hinges aastaid keegi teine, kuid elu on läinud nii, nagu ta on läinud…

Ansambli mäng oli nauditav. Ana Lepiku lavastus tõi väga värvikalt silme ette saare elu ja inimesed. Etendusest jäi soe tunne, sest publikule pakuti nii äratundmisrõõmu kui ka mõtteainet vürtsitatuna peene huumoriga. Täpselt nii, nagu Jüri Tuulik seda oma lugudes ikka tegi.

Lisaks teatrinaudingule kinkis soome-eestlaste teater Abrukale uue laulu, mis kannab lavastusega sarnast pealkirja – “Taevaredel” (sõnad Ana Lepikult, viis Rein Kübarsepalt) ning räägib Abrukast ja elust saarel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles