/nginx/o/2021/09/10/14058787t1h4f66.jpg)
Euroopa Liit on alates 2004. aastast investeerinud Eestisse üle 7 miljardi euro. See on kümnekohaline arv, mida on tegelikult väga keeruline ette kujutada. Juuli lõpu seisuga oli täpsem summa 7 354 440 597,71 eurot. Ilma nende investeeringuteta näeks Eesti täna hoopis teistsugune välja. Loetelu, mida selle raha eest on tehtud, ei mahuks siia ajalehte mitte kuidagi ära. Kokku on 2021. aasta juuli lõpu seisuga toetatud 37 556 projekti.
Kui vaadata viimaste aastate arengusuundi, võib tunduda, et suur osa rahast on läinud Tallinna ja Harjumaale. Kui toetuste summad maakonniti kokku liita, siis on enim eurosid läinud tõesti Harjumaale, kui aga vaadata summasid elanike arvu kohta, siis muutub pilt oluliselt. Saaremaa on ühe inimese kohta saanud 3894 eurot ja Harjumaa kõigest 2854. See näitab ilmekalt, et Euroopa Liidu toetused jõuavad kõigi Eesti inimesteni. Ühe inimese kohta saadud eurotoetuste tabeli tipus on Järvamaa.
Juuli lõpu seisuga on Saaremaale investeeritud kokku 128 623 321 eurot Euroopa Liidu toetusraha. Seda on Hiiumaale läinud rahast mitu korda rohkem ja loetelu sellest, mida nende summade eest on tehtud, ei mahuks samuti siia ajalehte ära.
Üks tähelepanuväärsemaid projekte on kindlasti Saaremaa gümnaasiumi koolihoone. Uus koolimaja on kompaktse vormiga, osaliselt kahe-, osaliselt kolmekorruseline. Koolihoonel on keskne läbi korruste ulatuv aatrium, mis ühendab kahte klassiruumidega hoonetiiba. Klassiruumide ees on avarad ja liigendatud ühisalad, vaiksemad tsoonid seevastu võimaldavad omaette olemist. Läbi kahe korruse kulgevad õhuruumid ning valgusšahtid katuselt annavad ühisaladele täiendavalt valgust ja õhulisust. Aatriumi lage ehib Margus Tammiku ja Eva Undi fotokollaaž “Elu ätsed”. Väljaku tänav 8 krundi korrastamist, hoone projekteerimist, ehitamist ja sisustamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond 9,5 miljoni euroga. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimestele.
Euroopa Liidu investeeringud Eestisse jätkuvad ka tulevikus. Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Nende kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.
Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. Taasterahastu olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu kavatsetakse suunata üle 600 miljoni euro. Investeeringute fookusesse on võetud uuenduslikud rohetehnoloogiad ja säästlik transport, tulevikukindel energeetika ning energiasäästlik elamumajandus. Digivaldkonnas on plaanis toetada ettevõtete digitaliseerimist, avalike digiteenuste arendamist ning kvaliteetset internetiühendust kõikjal üle Eesti.
REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetusi, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks. Selle toel korraldatakse vaktsineerimist, testimist, reovee seireuuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid. Lisaks toetatakse majanduse elavdamist – turismisektorit ja ettevõtlust laiemalt.
Seega investeerib Euroopa Liit neist fondidest kuni 2027. aastani Eestisse veel täiendavalt 4,47 miljardit eurot. Täpsemat infot uue eelarveperioodi toetuste ja eesmärkide kohta leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt rtk.ee.