Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

MÄLESTAME ⟩ Mathias Franz Kuester
25. XII 1924 – 7. VIII 2021

Mathias Franz Kuester FOTO: Erakogu

Möödunud kuul suri Kanadas Albertas oma kauaaegses kodulinnas Edmontonis 97. eluaastal Mathias Franz (Matt) Kuester – Saaremaa sõber ja meie muuseumi suursponsor, kes oma päritolu ja huvide tõttu pidas end pigem saarlaseks kui kanadalaseks.

Tema isa Ernst Kuester (1892–1955) oli ehitusinsener, kes oli lõpetanud Kuressaare gümnaasiumi ja Riia polütehnikumi, abiellunud 1916. aastal Püha kirikus Kuressaare ametniku Carl Frey tütre Margaretega (1891–1982) ning töötanud Tallinnas, USA-s ja 1931–34 Kuressaares. 1926. aastal asus perekond Kuressaarde elama, kus järgmisel aastal sündis tütar Annemarie. 1934. aastal abielu lahutati ja Ernst siirdus elama Poola, kus töötas söetööstuses nõunikuna, suri aga Bremenis. Vanem poeg Georg Andreas Kuester (1921–1942) langes üliõpilasena Idarindel Vjazma all.

Väike Matt – nii kutsuti Mathiast pere ja sõprade ringis – õppis 1932–39 Kuressaare Saksa algkoolis ja progümnaasiumis. 1939. aasta Umsiedlung viis perekonna Brombergi (nüüdne Bydgoszcz Poolas), kus Mathiase õpingud jätkusid A. Düreri nimelises gümnaasiumis. Järgnes väeteenistus Saksa armees (1942–44) ja kaks aastat sõjavangina Inglismaal. 1946–51 töötas Kuester Bremeni õlifirmas ja lõpetas naftapuurijate tehnikakooli.

Saaremaised sidemed jätkusid 1950. aastal sõlmitud abielu kaudu klassiõe Karin Rehschega (1926–1999), kes oli Kellamäe mõisa omaniku Georg Rehsche tütar ning Kuressaare tuntud kaupmehe ja ettevõtja Carl Bergmanni tütretütar. Samal aastal asuti ümber Kanadasse, kus sündisid lapsed Peter (1951), Barbara (1953), Susan (1957) ja Thomas (1968).

Mathias Kuesteri tööelu jätkus naftavälja- ja puurtornitöölise ning hulgimüügiagendina. 1976 lõpetas ta Alberta ülikooli varustamise erialal. Pensionile jäämiseni 1987. aastal töötas ta samas ülikoolis vanemvarustajana.

Oma elutöö vahest olulisima osa tegi Kuester aga aktiivse seltsi- ja ühiskonnategelasena. Alates 1952. aastast oli ta Kanada Balti Immigrantide Abistamise Ühingu (CBIAS) Edmontoni osakonna asutajaliige, täitevjuht, sekretär ja president; 1976 Alberta Kesk- ja Ida-Euroopa Uuringute Ühingu (CEESSA) asutajaliige, 1982–83 president; 1978 Fr.

Schilleri Fondi asutajaliige; al 1984 Saksa–Kanada Kongressi liige ja 1987–90 selle Põhja-Alberta rahvusnõukogu ühe komisjoni esimees; Venemaa sakslaste Ameerika ühingu liige jpm.

1977 avaldas ta baltisakslaste emigreerumisest Kanadasse raamatu “Seal, kus kasvavad kased”. Kõige selle kõrval tegeles Kuester bibliofiili ja genealoogina pidevalt Lääne-Eesti saari puudutava kirjanduse ja ajakirjanduse bibliograafia koostamisega, tulemuseks ligi 1400-leheküljeline käsikirjaline “Bibliography of the Western Estonian Islands” (1994), mis on kättesaadav ka Saare arhiivraamatukogus. Samas leiduvad ka kolmeköiteline suguvõsa kroonika (1970–76) ja 2011. a lõpetatud 500-leheküljeline autobiograafia.

Eesti iseseisvuse taastamise ajal ja selle järel oli Matt Kuester igasuvine Kuressaare külaline, sageli kaasas abikaasa Karin ja mõned lastest. Tal oli siin rohkesti vanu ja uusi sõpru ja tuttavaid. Kuidagi loomulikult kujunesid tihedad suhted ka Saaremaa muuseumiga, kellele Kuester tegi mitu suurt annetust. Eelkõige tuleb mainida hulka raamatuid tema põhiliselt Osilica-teemalisest kogust, millest tervelt 270 säilitatakse arhiivraamatukogus museaalidena ja u 30 käsiraamatukogus.

Mõneti veelgi olulisem on u 500-säilikuline Tallinna tuntud fotograafi Richard Kirchhoffi (1896–1972) põhiliselt kultuurilooliste originaalfotode kollektsioon, mille too oli pildistanud 1943. aastal Saaremaal, Muhus ja Ruhnus. Kuester oli ostnud need millalgi pärast sõda Saksamaal. Kaks asjaolu teevad need pildid väga haruldaseks: piltniku lese kinnitusel on need ainueksemplarid, kuna negatiivid olid hävitatud, ning teiseks on okupatsiooniajast seda laadi fotosid üldse väga vähe.

Helge mälestus saarlasest Mathias Franz Kuesterist, kes oli suurem Saaremaa patrioot kui nii mõnigi “pärissaarlane”, jääb püsima.

Tagasi üles
Back